|
27. septembri keskpäevast alates püüdis Tallinn-Narva
maantee ääres Haljala lähistel möödujate pilke hiigelplakat tekstiga: “Mitu
hektarit jõuab Ecomat külviks ette valmistada 24 tunniga?”
28. septembri keskpäevaks oli
vastus teada –
80,11 ha
Tegu oli uudse ja aktuaalse mullaharimismasina testimisega,
mille korraldas Eesti tingimustes globaalne kontsern Kverneland Group koos
A.Tammeli firmaga.
Testis rootslane Peter Petterson 230-hobujõulise McCormick
ZTX traktoriga, mille haakes oli 8 sahaga Ecomati värskelt uuendatud
variant. Tegu oli meie põllumeeste jaoks erakordse ja olulise sündmusega,
mis algas esimesel päeval kahuripauguga ja lõppes teisel päeval
ilutulestikuga.
Testimiseks valiti üle 100 ha suurune põld
Ecomati testimiseks oli valitud 129 hektari suurune
kõrrepõld, mis kuulub Haljala valla füüsilisest isikust ettevõtjale Vello
Salakule. Kuigi testimise alguseks oli määratud 27. september kell 12
Kesk-Euroopa ehk kell 13 Eesti aja järgi, oli põllu servas siginat-saginat
ja traktori mürinat hommikust alates. Rohkem kui 10-liikmeline punastes
kombinesoonides ja mustades nokkmütsides meeskond tegi tähtsaks sündmuseks
ettevalmistusi täie põhjalikkusega.
Askelduste keskmes oli Ecomati uus versioon, millel
helevalged plasthõlmad. Kuulsad Kvernelandi terashõlmad, mis kaitstud
patentidega, olid seekord asendatud plastikuga kahel põhjusel: mõned
mullaerimid kipuvad terase pinnale kleepuma ja põhjustavad ummistumisi ning
teiseks on plasthõlmad kergemad, mis Ecomati puhul samuti oluline.
Täiustatud Ecomati tööesi on senisest märksa laiem (4 m),
mis tingib ka laiema Packomati (tihendusrulli), ning see tuli konstrueerida
kergemaks. Kergem Packomat aga tingis omakorda stabiliseerimiseks
taldnugasid. Uuendustena olid veel plastikust vannasekaitsed ummistuste
vähendamiseks ja laiad terad.
Ettevalmistumisel prooviti Ecomati korduvalt ja kui
startimise alguseni oli jäänud vaevalt tund, otsustas konstruktor Magne
Skjaeveland terad veidi lühemaks lõigata. Kohalik muld ei võimaldanud
piisavalt suurt kiirust arendada. Testida tuli aga suure kiirusega, sest
väikese või keskmise kiirusega peavad kõik agregaadid vastu, alles töö
suurel kiirusel näitab tõelist vastupidavust.
Testimiseks valmistumisel valitses rahvusvaheline õhkkond –
läbisegi kostus eesti, inglise, norra ja soome keelt, taustaks Oslo
taliolümpia päevilt tuntuks saanud tibutantsu meloodia rõhutamaks, et Ecomat
on Norra toode. Kohal oli Norra filmigrupp, kes jäädvustas toimuvat kõigis
üksikasjades. Filmi näidatakse esmakordselt Euroopa esinduslikumal
põllumasinate näitusel Hannoveris 8.-12. novembril. Aegsasti oli uut Ecomati
uudistamas Soome tehnikaajakirja Koneviesti eksperdid.
Sel ajal, kui ülejäänud meeskonnaliikmed tegid viimaseid
tehnilisi ettevalmistusi, istus testimise peategelane rootslane Peter
Petterson välikemmergus ja valmistus viibima 24 tundi järjest
traktorikabiinis ilma ihuhädadeta.
Tähtsündmuse kulg
Ettenähtud ajaks kogunes põllulahmaka Tallinn-Narva maantee
poolsesse otsa arvukalt huvilisi. Sinna sõitis aegsasti ka traktor Ecomatiga,
sinna siirdusid korraldajad.
Arvi Tammel haaras mikrofoni ja sõnas: “Lugupeetud
kohalolijad. Eesti põllumajanduse ühe tähtsündmuse alguseni on jäänud üks
minut. Kohe näete üht meest ja üht traktorit alustamas esmakordselt uudse
mullaharimismasina Ecomati maksimaalse jõudluse katset demonstreerimaks, kui
palju kõrrepõldu jõuab Eestimaal külvikorda viia 24 tunniga.
See masin on niihästi kõrrekoorimiseks, kui ka kõrrepõllu
ühe töökäiguga külvivalmis harimiseks, see on niihästi põllu minimeeritud
harimiseks, kui ka madalkünniks. See masin säästab kütust, aega, raha ja
põllumehe närve.
Kolm, kaks, üks ja läks!”
Täpselt kell 12 Kesk-Euroopa aja järgi kõmatas kahuripauk ja
Peter Pettersoni juhitud McCormick ZTX traktor läks Ecomatiga liikvele.
Põllu ots oli palistatud Kvernelandi logosid kandva lindiga
ja kindlate vahemaade järel seisid vaiad tähistega: 5, 10, 20, 30 ...100 ha.
Põllu omanik Vello Salak kandis suure sihverplaadiga kella. Nii oli publikul
võimalik jälgida, kui kiiresti põlluharimine edeneb.
“Kas sul on endal ka Ecomat?” küsiti Salakult.
“On küll. Kevadel harisin sellega külvi alla paarsada
hektarit sügisel kündmata jäänud kõrrepõldu.”
“Mis sa sellest riistast arvad?”
“Väga tubli riist. Sellega sain kevadel varem külvata, kui
sügisel küntud põllule ja ka saagikus oli kõrgem. Kütust säästsin kolmandiku
võrra kindlasti.”
Publiku hulgas oli arvamusliidriks kohalik põline künnimees
ja atrade tundja Venda Ellamaa, kes aastakümneid tagasi ise valmistas
suurtraktoreile hüdrosilindritega kivikaitsmeid.
“Puhastöö, kohe võib külvata. Ja kive ei katku välja,”
kommenteeris Vendo Ellamaa. Ta teadis ka selle põllu ajalugu. Kunagi olnud
sellel väljal paar küla hulga taludega, igaüheni viinud kivitee.
Kolhoosiajal korjatud siit tohutul hulgal kive.
Sel ajal, kui huvilised Ecomati tööd jälgisid, olid
korraldajail omad tegemised. Pidevalt mõõdeti haritud ala pindala ja ee
laiust. Juhilt saadi teavet liikumiskiirusest, see püsis 10-12 kilomeetrit
tunnis. Valmistuti traktorit tankima sõidu ajal ja see ka õnnestus.
Norralastest filmigrupp tõusis kord tõstukiga 4-5 meetri kõrgusele, kord
olid siruli põllul või koguni vao põhjas.
Ecomati
esimene ametlik rekord
28. septembril tõusis päike Haljalas sama säravana kui
eelmisel päeval. Öö jooksul oli haritud põlluosa serv jõudnud 60 ha
tähiseni.
Öösel oli traktor peatunud kahel korral. Esimese seisaku
tingis vajadus pöörata terade peitleid. Üks osa põllust oli rähkne ja kuiv
ning seal hakkas töö kvaliteet halvenema.
A.Tammeli AS insener Urmas Lees: “Ecomatil on
kiirvahetus-peitlid ja meid huvitas väga, kui kiiresti me kõik 16 peitlit
vahetame. See käis lupsti ja lupsti. Vaatasime Ecomati kiiresti üle, igaks
juhuks ka määrisime. Samal ajal tangiti. Kogu protseduur kestis vaevalt 5
minutit. Sel ajal jooksis juht une peletamiseks ümber traktori.”
Töö kvaliteet oli öösel sama, mis päeval, sest
nüüdisaegsetel traktoritel on võimsad proþektorid.
Hommikul enne koitu nõudis Peter Petterson ise luba peatuda
– uni ründas. Parajasti oli ka aeg järjekordseks tankimiseks. Juht virgutas
end 15 minutit ja töö jätkus.
Kell näitas 11.50 Kesk-Euroopa aja järgi. Kutsutud külalised
ja arvukalt huvilisi üle Eesti kogunesid üritust lõpetama. Õhus oli küsimus,
kas tulemus ulatub 80 hektarini, nagu korraldajad olid ennustanud, või
mitte.
Taevasse lendas punane rakett. Peter Petterson peatas
harimise, tõstis Ecomati transpordiasendisse, sõitis külaliste ette ning
ühines ülesrivistunud meeskonnaga. Samal ajal maamõõtjad täpsustasid
tulemust.
Arvi Tammel (võiduka häälega): “Tulemus on teada – see on
80,11 hektarit! Sellise hulga kõrrepõldu harisime külvikõlbuli-kuks 24
tunniga. See on Kverneland Ecomati esimene ametlikult fikseeritud rekord.”
Kärgatas ilutulestik. Algasid õnnitlused. Peter Pettersonilt
küsiti, kuidas ta end tunneb pärast 24 tundi kestnud tööd. Ta vastas: “15
minutit puhkust ja võiksin jätkata!”
Miks kestis testimine 24 tundi?
Nii mõnigi üritusel viibinu küsis, miks ei võinuks testimine
kesta 8 või 12 tundi, nagu on normaalne tööpäev, vaid 24 tundi? Vastas Arvi
Tammel: “Mida pikemalt testitakse, seda usaldus-väärsem on tulemus. Ka kõik
teised maksimaalse jõudluse testid (kündmine, külvamine, niitmine) on tehtud
24 tunniga. Et Ecomati tulemus oleks teistega samal tasemel ja võrreldav,
tuli selline pingutus ette võtta.”
Põllumajanduses on muutumas üha tavapärasemaks, et mõningaid
töid, mille optimaalne aeg on väga lühike, tehakse ööpäev läbi. Nii on
näiteks külviga, mille optimaalne aeg kestab vaid 1–10 päeva. Savimuldade
harimisega on lausa tuli takus, neist mõningaid kutsutakse tunnimuldadeks.
Nüüdisaegsed traktorid valgustavad põldu ette ja taha
niivõrd suurepäraselt, et öine töö pole päevasest halvem. Nii nägime seda ka
Haljalas.
Põllumasinad ja traktorid muutuvad järjest kallimaks ning
tootlikumaks ja neid on rentaabel kasutada ööpäev läbi. Ettevõtted ja
suurtalud on kasvanud pindalalt nii suurteks, et külvi ja harimise
õigeaegseks teostamiseks tuleb töötada 24 tundi järjest. Selleks
rakendatakse mitme vahetusega tööd.
Miks Ecomati testimisel ei kasutatud mitme vahetusega tööd?
Testimine ei ole lihtsalt 24 tundi üle põllu sõitmine. Traktorijuht kui
testija on ekspert vastavate teadmiste ja kogemustega. Peter Petterson seda
on, tema tähelepanekud on konstruktorile väga olulised. Peter Petterson on
Kvernelandi kontserni töötaja.
Miks testiti
Ecomati Eestis?
Ecomati testimisele järgnenud õhtusöögil, kuhu olid kutsutud
kõik selle mullaharimisriista omanikud, võttis sõna Kverneland Groupi
turundusjuht Svein Gaute Oftedal ja tänas A.Tammeli AS meeskonda ürituse hea
korraldamise eest. Ta selgitas ühtlasi, miks globaalne kontsern korraldas
testimise väikeses Eestis.
Ecomati toodetakse alles teist aastat ja neid on valmistatud
ligikaudu 300, kuid Eestis on neid juba 20. Põllupinda arvestades on siin
rohkem Ecomate, kui Lätis või Leedus, Rootsist ja Inglismaast rääkimata.
Eestis on Ecomati vastu elav huvi. Kui mullu talvel
korraldati Jõgeval sellele mullaharimismasinale pühendatud seminar, kogunes
üle saja huvilise.
Eestis on suuri põlde ja suuri ettevõtteid, Ecomat on
eeskätt efektiivne neil põldudel ja neis ettevõtteis.
A.Tammel AS tõi Ecomati Eestisse tutvumiseks juba 2003.
aasta suvel, kui oli valmistatud proovipartii ja sama aasta sügisel leidis
esimene Ecomat siin ka omaniku. Ecomati konstruktoril Magne Skjaevelandil on
tihedad sidemed A.Tammeli firmaga, eriti insener Urmas Leesiga, kes nüüdsest
kannab Kvernelandi aumärgiga mütsi. Konstruktor on saanud Urmas Leesilt
olulisi tähelepanekuid ja ettepanekuid.
Urmas Lees: “Meie koostöö Magnega on jõudnud selleni, et kui
kellelgi teist tekib Ecomatiga probleeme ja me siin isekeskis ei suuda
lahendada, siis teatan sellest viivitamata Magnele. Ei tea ühegi teise
masina konstruktorit, kes oleks Eestis käinud ühegi korra. Magne on siin
viibinud korduvalt.”
Svein Gaute Oftedal: “Kui meie ees seisis küsimus, kus
Ecomati testida, siis Magne nimetas kõhklemata Eestit.”
Kuidas
sündis Ecomat?
Õhtusöögilauas rääkis konstruktor Magne Skjaeveland Ecomati
tekkeloost järgmist.
Norra neil aladel, kus põllumajandus on üldse võimalik,
peamiselt rannikul, sajab sügisel ja talvel ohtralt vihma, mis uhub küntud
põldudelt taimetoitained. Rannikul ja nõlvadel keelati sügiskünd sootuks ja
see tuli asendada kevadkünniga. Kuidas seda teha, kui kevadel on optimaalne
aeg üürike?
Tuli konstrueerida mullaharimismasin, milles säiliks adra
põhiline omadus mulda pöörata, kuid see toimuks palju kiiremini ja soovitav
ka odavamalt. Lisaks sooviti, et taime-jäänused jääksid mulla ülemisse
kihti, mis tõkestaks vee erosiooni.
Magne leidis Norra põllumajandusülikoolist koostööpartnerid
ja ühiselt tehti praeguse Ecomati eellane, põhimõtteliselt madalkünniader.
Kvernelandi turustusosakond leidis, et sellele turgu ei leidu. Jätkati
täiustamist, kuna üha aktuaalsemaks muutus minimeeritud harimine.
Konstrueeriti tihendusrull, mis sai nimeks Packomat. Magne põimis selle oma
madalkünni-adraga, mis ristiti Ecomatiks. Nüüd ütlesid ka turustajad oma
jah-sõna.
Õhtusöögil viibinud maaviljeluse instituudi teadur Peeter
Viil kinnitas Norra tähelepanekuid sügiskünni keskkonna-vaenulikkusest. Tema
sõnutsi uhutakse kündmata jäänud põllult sügisel ja talvel ligikaudu 3 kilo
lämmastikku hektarilt, sügisel küntud põllu hektarilt aga 6 korda rohkem. Ka
Eestis on aktuaalne pigem künda kevadel kui sügisel.
Ecomat
vastab muutunud oludele
Eestis on tekkinud kitsalt teravilja- ja rapsikasvatusele
spetsialiseerunud ettevõtteid ja suurtalusid. Neil loomi ei ole ja ainuke
orgaaniline aine, mida nad mulda viivad, on peenestatud põhk ja muud taimede
jäänused. Haljasväetist kasutavad üksikud.
Kui küntakse tavaviisi 20-25 cm sügavuselt, siis võib mulla
huumusbilanss osutuda negatiivseks. Künd soodustab huumuse
mineraliseerumist, kuid selle juurdetekkeks napib orgaanilist ainet.
Kui kõrrepõld künda näiteks 14-18 cm sügavuselt, nagu seda
soovitatakse madalkünnil Ecomatiga, siis ülemine mullakiht saab rohkem
orgaanilist ainet ja huumuse bilanss on tõenäoselt positiivne. See on
teraviljataimede juurte põhiline levikupiirkond ja saagi kujunemisel
esmatähtis. Huumuse lisandumisel paranevad selles ülemises kihis mulla
füüsikalised ja keemilised omadused.
Samal ajal on loomi pidavais ettevõtteis alanud uute lautade
ehitamine, kus tahke sõnniku asemel minnakse üle vedel-sõnnikule. Ka need
ettevõtted huvituvad Ecomatist, kuna see matab hästi vedelsõnniku ja pole
haisuprobleemi. Ecomat matab hästi ka tüü ja taimejäänused, mis kannavad
haigus-tekitajaid.
Tartu Agro Vorbuse osakonnas on uus suurfarm 800 lehmale ja
kaks suurt mahutit vedelsõnnikuga. Et vedelsõnnik kiiresti ja kadudeta mulda
viia, soetati kaks Ecomati. Kõnealusel õhtusöögil viibinud Tartu Agro
Vorbuse osakonna juhataja ütles, et neil on kavas veel kolmaski Ecomat
soetada.
Külvav
Ecomat
Ecomat kujutab endast arenguhüpet. Vaevalt see toimus, kui
juba on märke järgmisest hüppest. Selleks saab külvav Ecomat.
Rootsi talunik Johan Karlzen, kellel on 961 ha haritavat
maad, lisas Ecomatile kui põimagregaadile teravilja- ja väetiskülviku. Ühe
hektari külvamiseks kulub tal 20–30 minutit ja vaid 5,6–9 liitrit kütust.
Vaja läheb vaid ühte traktorit. Varem oli tal neid töös 3 kuni 4 ja
kestuselt kulus ühe hektari harimiseks 65–75 minutit ning 40–45 liitrit
kütust.
Rootsi suurtalus Rydsgards Gods AB kasutati Ecomati 2003.
aastal ja 2004. aasta kevadel 771 hektaril, sellest 111 hektaril oli Ecomat
varustatud lisaks veel pneumokülvikuga, st samaaegselt mullaharimisega
toimus ka külv. 8-sahalise Ecomati keskmised töötulemused olid järgmised:
Töökiirus 8–14
km/h.
Sügavus 8–16
cm.
Kütusekulu
8,86 liitrit/ha.
Tööviljakus
2,29 ha/tunnis.
Kui Ecomat oli varustatud lisaks külvikuga, osutus
tööviljaku-seks koos külviku täitmisega 1,94 ha tunnis ning kütusekuluks
10,4 liitrit hektari kohta!
Samas talus oli harjutud tavaharimise puhul kulutama aga 40
kuni 45 liitrit hektarile!
Rootslaste eeskujust innustatuna valmistas Lääne-Virumaa
suurtalunik Üllar Hiire analoogilise agregaadi ja saavutas samuti
suurepärase tulemuse. Vello Salak, kelle põllul hiljuti Ecomati testiti,
tutvus Üllar Hiire kogemusega ja soovib kevadel põllule minna samasuguse
põimagregaadiga.
Arvi Tammel: “Võibolla järgmisena testib Kverneland Group
külvavat Ecomati. Ja oleks suurepärane, kui ka see toimuks Eestis.” |
