Iga päevaga üha kõrgemalt käiv päike annab märku lähenevast kevadest. On aeg, kus põllumeeste leeris on märgata teatavat rahutust. Kõrvuti loomupärase tegutsemiskihuga suruvad peale ka iga-aastased muremõtted: kas jõuab kõik tööd teha õigeaegselt ja kas jätkub raha kütuse muretsemiseks. Põllumajandustootmine on selgelt surve all ning see sunnib otsima üha säästlikumaid tehnoloogiaid.

Siinkohal tahaks tutvustada Rootsi talumehe Johan Karlzeni kogemust, kelle juhtida on 1323 ha suurtalu. Talul on 961 ha haritavat maad, põllud suurusega 4,5 - 120 ha ning kaugeim põld asub 25 km kaugusel farmi südamest. Maad on suhteliselt savised ning ka kivised. Peale põlluharimise tegeldakse ka metsa, kinnisvara ja kommertsliku jahindusega. Kokku töötab talus 7 inimest ning põlluharimise peale kulutatakse 30% ajast.

Alates 1990-ndate algusest on võetud kasutusele minimeeritud harimise tehnoloogiad. Agaralt on otsitud ja katsetatud erinevaid harimisviise ning järjekindlalt vähendatud kulutusi kütusele ja teistele sisenditele.
Viljavaheldus ei käi rangete reeglite, vaid konkreetse olukorra järgi. Nii ei ole tabu ka ühe kultuuri 3-aastane kasvatamine samal põllul. Eesmärk on saada põlluharimisest kasumit.

Johan Karlzeni arvates on minimeeritud harimise puhul suurim väljakutse põhuga hakkama saamine, see suurendab kõvasti survet taimehaiguste näol. “Adral on kaks põhieelist,” ütleb Johan Karlzen. “See säilitab hea mullastruktuuri ja hoiab umbrohud kontrolli all.” Ideaalseks peab ta olukorda, kus masinapark on nii suur, et saab valida erinevate tehnoloogiate vahel. Lisaks eri kultuuridele nõuab erinevat lähenemist ka aastati erinev ilmastik.

Talus on kogu aeg kõrvuti kasutusel kaks alternatiivset meetodit, kumbki hõlmab 50% maadest. Tavaharimisel kasutatakse atra, kultivaatorit, kombikülvikut ja väetiselaotit. Töös on 3 - 4 traktorit, mis kokku kulutavad ühe hektari harimiseks 65 - 75 minutit ja 40 - 45 liitrit kütust.

Parimaks alternatiivvariandiks on osutunud Kvernelandi külvav ader, mis ühe töökäiguga künnab-kultiveerib-külvab-väetab. Vaja läheb ühte traktorit, mis kulutab hektari peale 60 minutit ja 18 -28 liitrit kütust. Johan Karlzen uskus, et enam väiksemate kulutustega ei ole võimalik hakkama saada.

Kuid otsiv ja avatud vaim (Johan Karlzen mõtleb ratsionaalselt, mitte traditsionaalselt!) leidis järjekordse võimaluse kulutusi kärpida. Pilk jäi peatuma Kverneland Ecomatil, millega ta segab taimejäänused ülemise mullakihiga (10 - 18 cm). Ta lisas agregaadile juurde ka teravilja- ja väetisekülviku ning kasutab sellist kombiagregaati nüüd 50% põldudest. Selliselt toimides säilitas Johan Karlzen tavaharimise eelised ja lisas neile minimeeritud harimise plussid. Vaja läheb ühte traktorit, töölaius on 3 m ja töökiirus 8 - 14 km/h. Ühe hektari harimiseks ja külvamiseks kulub 20 - 30 minutit ja vaid 5,6 - 9 liitrit kütust!

Johan Karlzen: ”Ma ei tea ühtegi teist agregaati, mis annaks parema tulemuse ja ma ei pidanud investeerima suuremasse traktorisse. Ma ei tea veel täpselt, kuidas ma võidetud aega kasutan, kuid üks on kindel: kui mul pole pidevast ajapuudusest tingitud stressi, saan ma minna golfiväljakule korralikult puhanuna ning rahulikuna ning see peaks hästi mõjuma minu händikäpile.”

Urmas Lees

A.Tammel AS insener