Eestis hakati muljutud teravilja säilitamisega tegelema 1980. aastate teisel poolel. Paljud tootjad kasutavad seda odavat meetodit seniajani. Väga laialdaseks ei ole see aga kujunenud. Põhjusi on olnud mitu. Peamine aga on arvatavasti see, et kuivatites kasutatav kütus oli kaua aega suhteliselt odav. Nüüdseks on kütus küllaltki palju kallinenud ning kallineb veelgi. Mullused kurvad kogemused märjal koristusperioodil ja kütusehinna pidev tõus peaksid söödavilja muljutult säilitamise uuesti ausse tõstma.

Milleks kulutada kallist energiat söödaviljast vee välja aurutamiseks ning söötmisel jällegi vesi tagasi lisada? Terades on toitainete maksimaalne hulk kujunenud välja piimvaha küpsuse faasiks, mil niiskusesisaldus on 40–50%. Koristamisel kasutatakse järgmisi masinaid: kombain, valtsveski, traktor järelkäruga. Koristatud vilja saab säilitada betoontranšees, kuhjas või õhukindlas silotornis. Terade laiaks muljumiseks vajatakse spetsiaalset valtsveskit. Selles veskis võib konservandi ja ka vee lisada teradega segunemiseks põhjavaltsi juures. Muljumisel tuleb jälgida, et terad katki läheks.

Vilja võib muljuda ka põllul. Kombaini punkrist viiakse vili otse veski kolusse, sealt läbi valtside, viimasel valtsil lisatakse konservant, veski transportööri abil viiakse muljutud vili traktori järelkärusse ja sellega kohe hoidlasse. Hoidlas tallatakse muljutud viljamass kokku traktoriga. Kuna vili koristatakse märjana, tuleb konserveerida kiiresti, võimalikult koristami-sega samal päeval. Suurima spetsiaalse veski MURSKA-mylly võimsus on 30–40 t/tunnis, seega koristuseks võib kasutada võimsaid kombaine. Kui muljuda vilja kohe põllul, siis jääb vilja vahepealne vedu ära.

Tranšees säilitamisel kasutatakse vilja tihendamiseks ja tallamiseks raskustega varustatud traktorit või muud sobivat masinat. Kui vilja muljumine toimub tranšees, on vaja põllult toodud vilja viimiseks muljumisveski kolusse spetsiaalset transportööri või ligisõidusilda. Veski valitakse vastavalt vilja kogusele ja kombaini võimsusele. Veski võimsus peab olema nii suur, et vilja muljumise protsess oleks pidev. Suuremad veskid töötavad eranditult traktoriga, nii on vaja silo juurde vähemalt kahte traktorit – üks paneb tööle veski ja teine täidab silo. Muljutud vilja konserveerimisel saadakse hea ja odav sööt!

Enne, kui otsustada muljutud vilja kasutamise kasuks, tuleks kaaluda järgmisi tegureid:

    • olemasolevad viljakuivatusvõimalused
    • olemasolev viljakoristustehnika
    • koristusmahud
    • loomade söötmise strateegia (täissööt viljast)
    • oma vilja ja ostuvilja osatähtsus
    • oma teravilja kasvatamise võimalused
    • kuivatatud või muljutud vilja säilituse võimalused

Muljutud söödavilja valmistamise plussid:

1. Suhteliselt väikesed kulutused – need võivad olla poole väiksemad kui kuivatamise puhul. Konservandi kulu on sõltuvalt vilja liigist 3–5 l/t. Väiksem on kulu madala proteiinisisaldusega teraviljadel ning suurem liblikõieliste (hernes jt) puhul. Söödaühiku hind on igal juhul odavam kui kuivatatud vilja puhul. Ka on muljutud vilja varumine on keskkonnasõbralik, energiat säästev sööda varumise viis.

2. Varane kombainimine. Koristamist saab alustada 2–4 nädalat enne täisküpsust. Kuivati võimsus ei piira viljasaagi koristamist. Saab kasvatada hiliseid viljasorte ja vilja saab koristada ka viletsa ilmaga. Kombaini ja tööjõu efektiivsem kasutamine: masinate kasutusaeg on pikem ja koristatavate hektarite hulk suurem. Varasemal koristusajal on tavaliselt parem ilm. Väiksem lamandumisrisk, vili ei jää sügistormide meelevalda. Varem koristatud vili on mükotoksiinidest vähem saastunud ning neid väheseid toksiine hävitab ka sileerumine. Vara koristatud söödateravili võimaldab õigel ajal ja kvaliteetselt taliviljade kesasid ette valmistada. Varasem koristus annab umbrohtudele (eriti orasheinale) vähem võimalust areneda.

3. Väiksemad põld- ja koristuskulud. Saagi hulka koristatakse ka need terad, mis täisküpsusel peeneks jäävad. Sellest lähtuvalt on kuivaine-, energia- ja proteiinisaak suurem.

4. Väiksem säilituskulu. Kasutatakse silohoidlaid. Nagu silo, peab ka muljutud teravili korralikult tihendatud ja õhukindlalt suletud olema. Viimastel aastatel on hakatud kasutama üha rohkem kiletunneleid. Muljuriga komplektis olev seade pressib muljutud vilja õhukindlalt 1,5 kuni 2 m läbimõõduga kiletunnelisse. Tunnelite pikkus on 60 m ning need mahutavad vastavalt 90 kuni 150 t valmis sööta.

5. Efektiivne sööt. Muljutud viljal on hea toiteväärus ja seda võib sööta kõikidele koduloomadele ja -lindudele. Proteiin lõhustub vatsas aeglasemalt kui jahvatatud söödas ja nii väärindab loom seda paremini. Sead ja linnud omastavad sellisest söödast paremini fosforit. Valgurikaste liikide puhul saab vajaliku valgu omalt põllult. Sööt on valmis kasutamiseks otse hoidlast võetuna.

6. Lihtne kasutada. Kasutada saab 2 nädala pärast peale muljumist ilma eelneva töötlemiseta (jahvatuseta). Sobilik nii miksersöötmisel kui vedelsöötmisel. Muljutud vili ei tolma.