Uudised

Piima hinnad Euroopa Liidus mai kuus (09.08.2010)

EL keskmine piima kokkuostuhind oli 2010 mai kuus 4,51 krooni.

See on 0,7% kõrgem kui aprillis 2010 ja 14,6% kõrgem kui mais 2009.

Eesti positsioon on päris hea, hind sama kui Suurbritannias näiteks.

Tabeli viimane on Leedu. Ka Läti ja Ungari hind on alla 4 krooni.

Nagu viimastel kuudel ikka, mõnes riigis hind tõusis ja mõnes riigis langes. Enamikes siiski tõusis, seepärast ka EL keskmine tõusis pisut. Hind langes näiteks Soomes, Ungaris, Poolas. Tõusis Iirimaal, Rootsis, Taanis, Hollandis, Saksamaal ja mujalgi.

Näiteks Lätis on hind 55% kõrgem kui aasta tagasi ehk mais 2009.

Suurbritannias on hind 18% kõrgem kui mais 2009.

Kantpallipress kombaini järel (06.08.2010)

	märts 2010 EEK / kg	aprill 2010 EEK / kg	mai 2010 EEK / kg
Küpros	8,05	7,92	7,90
Kreeka	5,82	5,81	5,71
Soome	5,24	5,21	5,07
Itaalia	4,86	4,86	4,86
Iirimaa	4,22	4,35	4,78
Rootsi	4,49	4,49	4,73
Austria	4,75	4,65	4,69
Taani	4,69	4,52	4,69
Belgia	4,44	4,48	4,58
Holland	3,95	4,15	4,52
Saksamaa	4,14	4,17	4,47
Hispaania	4,51	4,47	4,44
Tšehhi	4,27	4,35	4,37
Prantsusmaa	4,41	4,37	4,32
Portugal	4,35	4,29	4,29
Eesti	4,05	4,10	4,18
Suurbritannia	4,06	4,09	4,18
Sloveenia	4,08	4,12	4,10
Slovakkia	4,08	4,07	4,08
Poola	4,21	4,21	4,04
Läti	3,83	3,81	3,82
Ungari	4,01	4,01	3,81
Leedu	3,77	3,68	3,68
EL keskmine	4,49	4,47	4,51

Mitmeaastased kogemused Austraalias on näidanud, et kantpallipressi haakimine kombaini järele on huvitav ja kasulik lahendus. Umbrohuseemned jäävad põhupalli sisse, mitte ei lange maapinnale, kus nad jälle idanema võivad hakata. Idee on hakanud levima ka USAs ja mujalgi ning erinevad firmad on välja töötanud erinevaid lahendusi, kuidas põhk kombainist otse pressi toimetada. Katsed näitavad, et umbrohu levik väheneb ca 30% ja ideaalsel juhul (hästi kuivad olud, lühike kõrs) isegi 98% umbrohuseemnetest läheb pallidesse, mitte ei jää põllule. Vaata videot teraviljakoristusest Austraalias siit

Venemaa ekspordikeeld (06.08.2010)

Teraviljahinnad maailma turgudel tegid jälle hüppe ülespoole, kui Venemaa teatas oma otsusest teravilja eksport peatada perioodiks 15 augustist kuni aasta lõpuni. Nii hullu põuda pole Venemaal olnud viimased 50 aastat. Venemaa teraviljakauplejad on juba teinud avaldusi, et ekspordikeelu jõustumine tuleks vähemalt 15 päeva edasi lükata. Põhjuseks asjaolu, et Venemaa ekspordib ju pidevalt ning ka praegusel hetkel on sadamates juba ootamas suured kogused, mida plaaniti lähiajal eksportida. Vähemalt need kogused tuleks üle piiri lubada, et juba sõlmitud lepingud saaks täidetud. Kauplejad on mures ka Venemaa kui usaldusväärse teraviljaeksportija maine pärast maailmas. Venemaa firmad on teinud suuri jõupingutusi viimase 10 aasta jooksul oma maine loomiseks teraviljasektoris ja nüüd selline äkiline ekspordikeeld riigi poolt kahjustab müüjate usaldusväärsust maailmas väga oluliselt.

Vilja tasub praegu müüa (06.08.2010)

Londonis oli lepingutes novembriks nisu hind 169 naela/tonn (3179 EEK) ning mai kuuks 2011 isegi 175 naela/tonn (3292 EEK). Suurbritannias on nisu kokkuostuhind põllumehe juures praegu ca 160 naela/tonn (3000 EEK). Viimati oli hind nii kõrge aprillis 2008. Analüütikud soovitavad põllumeestel praegu sellise hinnataseme juures vilja müüa. Hind on ju kõrgem kui põllumehed oskasid loota ja arvestada. Hind võib küll veel tõusta, kuid siis ka järsult kukkuda. Teraviljakaubandusse on praegu liikunud väga palju spekulantide ja investeerimisfondide raha. Raha üleküllus ning halvad uudised mõnedest riikidest ongi hinnad ebaloomulikult kõrgele ajanud. Kui spekulandid ühel hetkel arvavad, et on piisavalt kasumit teeninud ning oma raha jälle teraviljaärist välja võtavad, siis langevad ka hinnad. Vilja puudust ju tegelikult ei ole ja ei tule, igal pool maailmas on ladudes eelmist saaki veel küll ja küll. Kesist saaki prognoosivad Venemaa ja Ukraina. Kasahstan aga ei usu, et saak oluliselt väiksem tuleb. Samuti on vara arvata, et saak Euroopa riikides on kehv.

Venemaa vähendas veelgi viljasaagi prognoosi (20.07.2010)

Kui varem ennustati, et Venemaa teraviljasaak tuleb sel aastal 88-90 miljonit tonni, siis nüüd põua tõttu on viimane prognoos isegi ainult 80-85 miljonit tonni. Üksikud analüütikud arvavad, et saak tuleb veelgi väiksem ehk umbes 75 miljonit tonni. Aastal 2009 oli saak 97 miljonit tonni. Ladudes on ca 24-25 miljonit tonni eelmisest saagist. Kokku seega saab varu olema 104-109 miljonit tonni. Venemaa ise tarbib ca 75 miljonit tonni aastas, seega Venemaal vilja jätkub ja seda importima ei pea hakkama. Vastupidi, vilja jätkub ka ekspordiks.

Piima hinnad Euroopa Liidus aprillis (15.07.2010)

EL keskmine piima kokkuostuhind oli 2010 aprillis 4,47 krooni.

See on 11,9% kõrgem kui aprillis 2009.

Eesti positsioon on päris hea, hind meil tõusis isegi kõrgemaks kui Suurbritannias.

Tabeli viimane on Leedu. Ka Lätis oli hind endiselt alla 4 krooni.

Nagu viimastel kuudel ikka, ka nüüd aprillis võrreldes märtsiga mõnes riigis hind tõusis ja mõnes riigis langes.

Huvitavam on võrrelda hindasid aasta tagasi ehk aprillis 2009.

Näiteks Slovakkias oli aprillis 2010 hind 47% kõrgem kui aasta tagasi.

Ja Soomes oli hind aprillis 2010 hoopis 11% madalam kui aprillis 2009.

Rapsi hind tõusis (17.06.2010)

	veebr 2010 EEK / kg	märts 2010 EEK / kg	aprill 2010 EEK / kg
Küpros	8,06	8,05	7,92
Kreeka	5,86	5,82	5,81
Soome	5,72	5,24	5,21
Itaalia	4,62	4,86	4,86
Austria	4,79	4,75	4,65
Taani	4,69	4,69	4,52
Rootsi	4,41	4,49	4,49
Belgia	4,37	4,44	4,48
Hispaania	4,60	4,51	4,47
Prantsusmaa	4,93	4,41	4,37
Tšehhi	4,15	4,27	4,35
Iirimaa	4,25	4,22	4,35
Portugal	4,39	4,35	4,29
Poola	4,16	4,21	4,21
Saksamaa	4,07	4,14	4,17
Holland	4,41	3,95	4,15
Sloveenia	4,04	4,08	4,12
Eesti	4,05	4,05	4,10
Suurbritannia	4,24	4,06	4,09
Slovakkia	4,09	4,08	4,07
Ungari	3,93	4,01	4,01
Läti	3,81	3,83	3,81
Leedu	3,78	3,77	3,68
EL keskmine	4,53	4,49	4,47

Rapsi toodang maailmas ilmselt väheneb esimest korda viimase 8 aasta jooksul. Põhjuseks asjaolu, et väiksemaid saake on oodata Euroopas, Hiinas ja Ukrainas. See uudis tõstis rapsi hinda Euroopa turgudel kohe 10 euro võrra tonni eest. Näiteks Inglismaal saab farmer praegu kätte umbes 250 GBP (4700 EEK). Ilmastik on probleeme tekitanud Prantsusmaal ja Saksamaal, mis on peamised rapsitootjad Euroopas. Aprill ja mai olid liiga kuivad, mai lõpp jällegi liiga vihmane. Arvatakse, et keskmine saak Prantsusmaal tuleb 3,1 - 3,3 tonni hektarilt (eelmisel aastal 3,8). Saksamaal tuleb keskmine saak ilmselt 3,9 tonni hektarilt (eelmisel aastal 4,2). Öökülmad aprillis Ukrainas kahjustasid talirapsi ca 500,000 hektaril. Kokku külvati Ukrainas 1,5 miljonit hektarit rapsi, seega saaki saab ilmselt ainult 1,0 miljonilt hektarilt. Ukraina on olnud üks suuremaid rapsi müüjaid Euroopa Liitu, ca 1,4 miljonit tonni aastas. Eelmisest saagist ostsid Ukraina rapsi peamiselt Holland (469,000 tonni), Belgia (346,000) ja Prantsusmaa (292,000).

Piima hinnad Euroopa Liidus märtsis (17.06.2010)

Märtsis EL keskmine kokkuostuhind langes 1% võrreldes veebruariga. Mõnes riigis hind tõusis, mõnes langes.

Kõige rohkem langes hind Soomes, Prantsusmaal, Suurbritannias, Hollandis.

Hind tõusis Itaalias, Rootsis, Belgias, Tsehhis, Saksamaal, Poolas, Ungaris.

Endiselt on tabeli viimane Leedu.

Eestist tahapoole jääb 4 riiki ja Eesti piimahind polegi väga kaugel Saksamaa või Suurbritannia tasemest.

Kui vaadata hindu aasta tagasi, siis EL keskmine on praegu 7,7% kõrgem kui märtsis 2009.

Leedus on hind praegu isegi 40% kõrgem kui aasta tagasi. Näiteks Portugalis on jällegi vastupidi - praegu on hind 12% madalam kui aasta tagasi.

	jaan 2010 EEK / kg	veebr 2010 EEK / kg	märts 2010 EEK / kg
Küpros	8,05	8,06	8,05
Kreeka	5,81	5,86	5,82
Soome	5,75	5,72	5,24
Itaalia	4,75	4,62	4,86
Austria	4,83	4,79	4,75
Taani	4,69	4,69	4,69
Hispaania	4,65	4,60	4,51
Rootsi	4,41	4,41	4,49
Belgia	4,59	4,37	4,44
Prantsusmaa	4,52	4,93	4,41
Portugal	4,44	4,39	4,35
Tšehhi	4,02	4,15	4,27
Iirimaa	4,23	4,25	4,22
Poola	4,07	4,16	4,21
Saksamaa	4,07	4,07	4,14
Slovakkia	4,04	4,09	4,08
Sloveenia	4,02	4,04	4,08
Suurbritannia	4,05	4,24	4,06
Eesti	3,98	4,05	4,05
Ungari	3,85	3,93	4,01
Holland	4,64	4,41	3,95
Läti	3,83	3,81	3,83
Leedu	3,87	3,78	3,77
EL keskmine	4,53	4,53	4,49

EK nõuab Põhja-Iirimaalt trahvi 60 miljonit GBP (14.06.2010)

Euroopa Komisjon on käskinud Põhja-Iirimaa põllumajandusministeeriumil tagasi maksta Komisjonile 60 miljonit naelsterlingit (ca 1,1 miljardit EEK), mis on põllumeestele alusetult välja makstud vigade tõttu andmetes ja kaartides. Probleemid avastati kui EK audiitorid käisid uurimas mõnede eraisikute kaebusi. Siis selguski, et paljud farmerite poolt esitatud kaardid olid ebatäpsed. Nüüd nõuab EK trahvi 5% iga aasta eest perioodil 2005-2008. Ebatäpsete andmete ja kaartide tõttu maksti toetusi ka sellistele maadele, mis ei oleks pidanud toetust saama. Samuti polnud EK rahul, et Põhja-Iirimaa põllumajandusministeerium pole piisavalt teinud trahve põllumeestele valede andmete esitamise eest. Ministeeriumil endal olid kaardid ebatäpsed, lisaks ei olnud põllumehed teada andnud muutustest oma põldudel. Ministeerium küll tunnistab oma puudusi, kuid arvab, et trahvimiseks pole piisavalt alust. Kaartide parandamiseks plaanitakse sel aastal kulutada 4,8 miljonit naelsterlingit.

Väetisehinnad tõusevad (02.06.2010)

Maailma suurim väetisetootja Yara on Prantsusmaal avaldanud uue hooaja hinnad. Hinnad sügisel tõusevad ja sama juhtub kindlasti ka teistes riikides. Näiteks kui ammooniumnitraat 33,5% oli varem hind hulgimüüjale 160 eurot, siis uus hind on 210 eurot. See tähendab, et uus hind põllumehele on umbes 225 eurot (ca 3520 EEK). Hinna tõusu põhjustab asjaolu, et vahepeal tehased olid üldse suletud või töötasid osalise võimsusega ning laod on tühjaks saanud. Lisaks on euro väärtus langenud. Teine suurtootja GrowHow jälgib turgu ning avaldab oma uue hooaja hinnad lähinädalatel.

Suurbritannia soovib rohkem piimatooteid eksportida (02.06.2010)

Suurbritannia põllumajandusministri arvates peab riik rohkem aitama piimatootjaid ja -töötlejaid, et suurendada piimatoodete eksporti. Potentsiaali on, aga praegu imporditakse liiga palju piimatooteid, mida võiks vabalt ise toota. Riik impordib aastas piimatooteid väärtuses 2,3 miljardit GBP ja ekspordib ainult väärtuses 0,9 miljardit GBP. Riigis on 1,9 miljonit piimalehma. Keskmine karja suurus on 112 lehma. EL vanade liikmesriikide (EU15) keskmine on 42 lehma ning kogu EL riikide (EU27) keskmine 9 lehma.

Venemaa vähendas teravilja saagi prognoosi (02.06.2010)

Venemaa põllumajandusminister Jelena Skrõnnik tegi avalduse, et Venemaa teraviljasaak tuleb sel aastal väiksem ehk vahemikus 88-90 miljonit tonni. Varem oli prognoos 97 miljonit tonni ehk sama mis aastal 2009.

Teraviljaturgudel endiselt ebakindlus (25.05.2010)

Maailma teraviljakauplejad on endiselt ebakindlas olukorras. Paljuski on selle põhjuseks nüüd muutused valuutaturgudel. Naela ja dollari kurss on viimasel euro suhtes tunduvalt muutunud. Kauplejad ei tea mida teha. Ühed arvavad, et peaks ootama ja vaatama, mida hinnad teevad. Teised väidavad, et hinnad peaks tõusma, kolmandad jällegi ennustavad hindade langust. Ainult aeg näitab, kellel on õigus. Näiteks Iirimaal on hinnad püsinud paigal või pisut tõusnud. Nisu on 133 eurot tonn ja oder 125 eurot. Kuid hiljutine langus Chicago börsil mõjutas hindade alanemist ka Euroopas. Chicago börsil põhjustas pessimismi USA Põllumajandus-ministeeriumi teade, et maisi ja nisu saagid tulevad maailmas tervikuna sel aastal jälle head ning laovarud suurenevad. Igasugused uudised põuast või külma-kahjustustest eri piirkondades ei paista kauplejaid eriti häirivat. Need võivad küll tekitada lühiajalist viljapuudust teatud piirkondades, kuid teisest piirkonnast saab vilja jälle kiiresti juurde tuua. Kauplejad tahaks ühest küljest oodata, kuid samas peavad nad ka aeg-ajalt ikkagi ostma ja müüma. Hinnatõusud Euroopas viimasel ajal on näiteks mõjutatud asjaolust, et Ukrainast on vilja eksport aeglustunud. Firmadel on seal raskusi käibemaksu tagasisaamisega ning Venemaal on transpordiprobleeme vilja vedamisel Ukraina sadamatesse. See tekitas lühiajalise nõudluse Euroopas, kuid ainult lühiajalise, sest vili on Ukrainas ja Venemaal ju alles ja varsti jõuab ikkagi Euroopa ja maailma turgudele.

Venemaal ostab loomaliha (25.05.2010)

Piltlikult öeldes on vene karu ärganud pärast 18 kuu pikkust und. Loomaliha import Austraaliast ja USAst on kiiresti kasvanud. Austraalia eksportis Venemaale aprillis 4107 tonni loomaliha. Veebruaris oli see number ainult 870 tonni ja märtsis 1151 tonni. Muidugi buumieelse tasemeni on veel pikk maa. Näiteks aprillis 2008 müüs Austraalia Venemaale 17000 tonni loomaliha (aasta 2008 oli kokku 72000 tonni). Ka USAs on täheldatud Venemaa huvi suurenemist. Selle aasta esimese kvartalis müüs USA Venemaale 4567 tonni loomaliha, mis on 216 tonni rohkem kui samal perioodil eelmisel aastal. Põhjuseid nõudluse suurenemisel on mitu – Lõuna-Ameerikast on raskem liha kätte saada, rubla on tugevnenud, Venemaa nafta ja gaasi müük edeneb. Buumi ajal 2007 ja 2008 importis Venemaa 850000 tonni loomaliha aastas, olles üks maailma suurimatest importijatest. Venemaal on viimase 20 aastaga kadunud 60% veistest, seetõttu on sõltuvus impordist väga suur. Ennustuste kohaselt impordib Venemaa sel aastal 550000 tonni loomaliha ja umbes 10% võib tulla Austraaliast. Varem tuli 20-25% Venemaale imporditud loomalihast Argentiinast, nüüd enam mitte. Austraaliale pakuvad konkurentsi Brasiilia, Uruguai ja Paraguai. Kuid Austraalia loomaliha kvaliteeti hinnatakse märksa paremaks. Asja muudab muidugi keeruliseks transport. Teekond Austraaliast Peterburgi sadamasse kestab umbes 60 päeva. Niikaua kui saadetis teel on, võivad hinnad turul juba muutuda. Venemaa kõige suuremates linnades on jaemüük kiiresti kasvanud. Aja jooksul suureneb nõudlus kindlasti ka teistes piirkondades. Kõige rohkem potentsiaali arvatakse olevat just külmutatud lihatoodetel, sest vahemaad Venemaal on nii suured. Külmutatud toodetega on rohkem aega neid üle Venemaa laiali vedada.

Tööhõive põllumajanduses väheneb (10.05.2010)

Eurostat avaldas värsked andmed põllumajanduses täiskohaga tööl olevate inimeste arvu kohta erinevates EL riikides.

Kokku on Euroopa Liidus põllumajanduses tööl 11,2 miljonit inimest, nendest 5,4 miljonit on vanades EL15 liikmesriikides ning 5,8 miljonit uutes EL12 liikmes-riikides. Eestis on põllumajanduses tööl 29 tuhat inimest.

Sellest 11,2 miljonist on koguni 20% ehk 2,2 miljonit ühes riigis ja see riik on Poola. Üllatavalt palju on ka Rumeenias, seal töötab põllumajanduses 2,1 miljonit inimest. Itaalias on 1,2 ning Hispaanias ja Prantsusmaal mõlemas 0,9 miljonit.

Võrreldes aastaga 2000 on põllumajanduses töötajate arv vähenenud 25% ehk 3,7 miljoni inimese võrra. Kümne aastaga on see number vähenenud kõige vähem Kreekas (-3%) ning kõige rohkem Eestis (-55%).

Samuti avaldati andmed, kuidas on muutunud põllumajandusettevõtete käive töötaja kohta. Kümne aastaga on EL keskmine tõusnud +5%. Kuid erinevus vanade ja uute liikmesriikide vahel suur.

Uutes EL12 liikmesriikides tõusis käive töötaja kohta + 61% ning vanades EL15 liikmesriikides hoopiski langes - 10%. Kümne aastaga suurenes käive töötaja kohta kõige rohkem Lätis (+140%), Eestis (+131%), Poolas (+107%), Suurbritannias (+71%) ja Leedus (+70%).

Kõige rohkem langes käive töötaja kohta Taanis (-46%). Suur on käibe langus töötaja kohta olnud ka Itaalias (-36%), Iirimaal (-30%) ja Hollandis (-28%).

Tabelis näete muutusi kõikide riikide kaupa võrreldes nii 2000 kui ka 2008 aastaga.

	Töötajate arv põllumajanduses		Sissetulek töötaja kohta
	Töötajate arv 2009 (tuhandetes)	Muutus 2000 > 2009	Muutus 2008 > 2009	Muutus 2000 > 2009
Belgia	64	-14,8%	0,4%	-22,1%
Bulgaaria	400	-48,1%	-10,0%	35,4%
Tšehhi	134	-19,0%	-17,0%	54,4%
Taani	56	-26,1%	4,3%	-46,2%
Saksamaa	536	-21,7%	-21,0%	11,9%
Eesti	29	-55,0%	-17,6%	131,4%
Iirimaa	147	-3,9%	-23,6%	-30,1%
Kreeka	571	-2,6%	0,3%	-16,9%
Hispaania	909	-17,5%	-1,8%	-2,2%
Prantsusmaa	858	-16,6%	-19,0%	-19,6%
Itaalia	1 164	-15,9%	-20,6%	-35,8%
Küpros	26	-15,6%	0,9%	-7,9%
Läti	92	-38,2%	-14,8%	139,6%
Leedu	147	-21,1%	-16,4%	69,8%
Luxemburg	4	-16,3%	-25,2%	-35,6%
Ungari	441	-34,8%	-32,2%	33,5%
Malta	4	-10,6%	7,8%	1,5%
Holland	182	-17,2%	-8,5%	-27,6%
Austria	153	-13,5%	-19,4%	5,7%
Poola	2 214	-11,3%	-0,7%	107,3%
Portugal	344	-31,6%	-3,8%	4,9%
Rumeenia	2 148	-41,1%	-18,3%	37,2%
Sloveenia	82	-21,1%	-15,2%	16,6%
Slovakkia	82	-42,5%	-12,8%	51,7%
Soome	87	-21,8%	2,6%	1,6%
Rootsi	63	-17,4%	-6,6%	33,7%
Suurbritannia	290	-13,2%	-5,3%	71,2%
Kokku EL27	11 223	-24,9%	-11,6%	5,3%

Ukraina loob riikliku teraviljafirma (04.05.2010)

Ukraina asepeaministri sõnul pole nad rahul olukorraga, et Ukrainas tegelevad teravilja kokkuostu ja ekspordiga ainult erafirmad. Põllumeestel pole valikut, nad on sunnitud vilja müüma erafirmadele üsna madalate hindadega. Kokkuostjad teenivad korralikku kasumit, aga põllumehed tulevad vaevu ots otsaga kokku. Seetõttu plaanib valitsus juba lähemal ajal luua riikliku teraviljakaubandusettevõtte, mis tegeleks vilja kokkuostu ja ekspordiga. Riigiettevõte peab olema võimeline kokku ostma ja eksportima ca 2 miljonit tonni teravilja ning tagama põllumeestele kõrgemad hinnad. Uus firma luuakse praeguse ühisfirma Khleb Ukrainy baasil, millel juba on mitukümmend elevaatorit mitmel pool Ukrainas ning teraviljaterminaal Odessa sadamas

Rapsi hinnad tõusevad (03.05.2010)

Nõudluse suurenemine, pakkumise vähenemine ja nafta hinna tõus on kaasa aidanud eelmise aasta rapsisaagi hinnatõusule. Hind on kerkinud tasemele 255 GBP (4600 EEK) tonn. Pariis tõusis näiteks mai kuu lepingute hind isegi ühe päevaga 11,5 eurot ülespoole. Paljud kauplejad on tähelepanu suunanud juba uuele saagile. Uue rapsisaagi hinnad on tasemel 235-240 GBP (4200-4300 EEK) tonn. Kuid selgust pole, kuhupoole hinnad edasi liiguvad. Hinna tõusu soodustab kuulujutt, et Ukrainas võib kuni kolmandik rapsist kaduma minna külma talve tõttu. Samuti soodustab rapsi hinnatõusu arvamus, et nafta tarbimine suureneb pärast kriisi ja selle hind tõuseb. Nafta hind mõjutab mistahes kaupade hindasid, lisaks suurendab rapsi kasutamist biokütuste tootmiseks. Samas analüütikud hoiatavad, et Ukraina rapsi-kahjustused ei pruugi nii tõsiseks osutuda, lisaks on Euroopas oodata väga head rapsisaaki. Keegi ei julge väga ennustusi teha, mis lähikuudel juhtuma hakkab.

Piima hinnad Euroopa Liidus veebruaris (03.05.2010)

EL keskmine kokkuostuhind ei muutunud. Mõnes riigis hind tõusis, mõnes langes.

Hind langes Hollandis, Belgias, Leedus. Hind tõusis Prantsusmaal, Suurbritannias, Poolas, Tsehhis.

Tabeli viimane on Leedu.

Eestist tahapoole jääb 4 riiki ja Eesti piimahind polegi väga kaugel Saksamaa tasemest.

Kui vaadata hindu aasta tagasi veebruaris 2009, siis näiteks Poolas on aastaga hind tõusnud 31% ja Soomes on langenud 22%. Sellele vaatamata on hind Soomes ka praegu väga hea.

Uus-Meremaal piimapulbri hind +21% (13.04.2010)

	dets 2009 EEK / kg	jaan 2010 EEK / kg	veebr 2010 EEK / kg
Küpros	8,03	8,05	8,06
Kreeka	5,78	5,81	5,86
Soome	6,07	5,75	5,72
Prantsusmaa	4,50	4,52	4,93
Austria	4,71	4,83	4,79
Taani	4,69	4,69	4,69
Itaalia	4,76	4,75	4,62
Hispaania	4,71	4,65	4,60
Holland	5,26	4,64	4,41
Rootsi	4,44	4,41	4,41
Portugal	4,52	4,44	4,39
Belgia	4,52	4,59	4,37
Iirimaa	4,30	4,23	4,25
Suurbritannia	4,03	4,05	4,24
Poola	4,03	4,07	4,16
Tšehhi	3,89	4,02	4,15
Slovakkia	4,07	4,04	4,09
Saksamaa	4,07	4,07	4,07
Eesti	3,66	3,98	4,05
Sloveenia	3,98	4,02	4,04
Ungari	3,74	3,85	3,93
Läti	3,77	3,83	3,81
Leedu	3,94	3,87	3,78
EL keskmine	4,52	4,53	4,53

Oleme aeg-ajalt edastanud infot piimapulbri hindade kohta teisel pool maakera. Täpsemalt siis täispiimapulbri hinnad internetioksjonil, mida korraldab ühistu "Fonterra", kuhu kuulub 10500 Uus-Meremaa piimatootjat. Fonterra annab 7% Uus-Meremaa sisemajanduse kogutoodangust ja rahaliselt on aastakäive ca 17 miljardit Uus-Meremaa dollarit (140 miljardit EEK).

06.aprillil toimunud oksjonil tegi piimapulbri hind ülisuure tõusu. Keskmine hind tõusis tasemele 3969 USA dollarit (45564 EEK) tonni eest. Sellise hinnaga sõlmiti oksjonil lepinguid 17000 tonni piimapulbri ekspordiks Uus-Meremaa ja Austraalia sadamatest juunis 2010. Hind on 21% kõrgem kui märtsi oksjonil. 21 kuud ehk peaaegu 2 aastat pole hind nii kõrge olnud.

Lõssipulbri hind tõusis tasemele 3672 USD tonni eest (42155 EEK). See on 25% rohkem kui märtsikuu oksjonil. Kogus oli 6500 tonni. Nii lõssi- kui täispiimapulbri kogused on väiksemad kui eelmistel oksjonitel. Kuna seal piirkonnas hakkab suvi lõppema ning pakkumine on vähenenud, on ka hinnad tõusmas. Lisaks on Uus-Meremaa põhjaosas olnud väga kuiv ja see omakorda mõjutab piimatootmist negatiivselt. Järgmine oksjon toimub 04.mail.

Kuigi Fonterra müüb internetioksjoni kaudu ainult 20% oma toodangust, näitab see siiski hinnataset ja trendi Austraalia ning Uus-Meremaa piirkonnas.

Oksjonil käivad ostmas ligemale 250 kokkuostjat 56 riigist. Seetõttu annab oksjon aluse hinnata piimapulbri kaubanduses toimuvat ka mujal maailmas. Uus-Meremaa on maailma suurim piimapulbri eksportija.

Piima hinnad Euroopa Liidus jaanuaris (29.03.2010)

Võrreldes detsembriga enamuses riikides suuri muutusi ei olnud. EL keskmine piima kokkuostuhind tõusis 0,1% ja oli 4,53 EEK / kg.

Keskmine hind on 2,1% madalam kui aasta tagasi jaanuaris 2009.

Mitmes riigis hinnad langesid - Soome, Holland, Portugal, Leedu, jm.

Hinnad tõusid näiteks Austrias, Belgias, Lätis, Eestis, jm.

Ainult mõnes üksikus riigis oli muutus päris suur.

Suurim langus oli Hollandis (-11,8%) ja suurim tõus Eestis (8,6%).

Tabelis viimane on Läti.

Hiinlastel huvid Uus-Meremaal (29.03.2010)

	nov 2009 EEK / kg	dets 2009 EEK / kg	jaan 2010 EEK / kg
Küpros	8,00	8,03	8,05
Kreeka	5,76	5,78	5,81
Soome	6,39	6,07	5,75
Austria	3,95	4,71	4,83
Itaalia	4,75	4,76	4,75
Taani	4,04	4,69	4,69
Hispaania	4,10	4,71	4,65
Holland	4,95	5,26	4,64
Belgia	4,49	4,52	4,59
Prantsusmaa	4,49	4,50	4,52
Portugal	4,44	4,52	4,44
Rootsi	4,49	4,44	4,41
Iirimaa	4,48	4,30	4,23
Saksamaa	3,99	4,07	4,07
Poola	3,95	4,03	4,07
Suurbritannia	3,88	4,03	4,05
Slovakkia	3,94	4,07	4,04
Sloveenia	3,99	3,98	4,02
Tšehhi	3,77	3,89	4,02
Eesti	3,55	3,66	3,98
Leedu	3,65	3,94	3,87
Ungari	3,70	3,74	3,85
Läti	3,42	3,77	3,83
EL keskmine	4,35	4,52	4,53

Hiina suurfirma Natural Dairy NZ plaanib investeerida 1,5 miljardit Uus-Meremaa dollarit ning osta Uus-Meremaal kokku nii piimatootjaid kui ka piimatöötlejaid. Sellega soovivad hiinlased tagada tulevikus Hiina varustamist toiduainetega, eeskätt piimapulbriga. Paljud Uus-Meremaa kodanikud on muidugi mures, et väärtuslikud tootmisettevõtted ja põllumaad lähevad välisfirmade kätte. Rahvas nõuab valitsuselt kiiret tegutsemist ning piirangute seadmist, et selliseid tehinguid ära hoida.

Ukraina teraviljatoodangu prognoos aastaks 2010 (29.03.2010)

Ukraina ennustab, et aastal 2010 tuleb nende teraviljatoodang 45 - 48 miljonit tonni. Aastal 2008 oli toodang 53 ja aastal 2009 aga 46 miljonit tonni. Ukraina ise tarbib sellest 26-27 miljonit tonni, ülejäänud läheb ekspordiks. Aga 5 aasta pärast tahetakse jõuda tasemeni 80 miljonit tonni. Mitmed suured firmad plaanivad ehitada Musta mere äärde uusi terminaale ja elevaatoreid, et vilja eksporti suurendada.

Saagikuse maailmarekord (19.03.2010)

Uus-Meremaa farmer Mike Solari püstitas nisu saagikuse maailmarekordi. Nisusort Einstein andis tulemuseks 15,64 tonni hektarilt. Väga hea mullastikuga põllu suurus oli 9 ha. Suurt rolli mängis kindlasti ülisoodus ilmastik, oli just parasjagu päikest ja parasjagu vihma. Eelmine rekord 3 aastat tagasi oli 15,36 tonni hektarilt ning kuulus samale mehele. Siis oli nisusort Savannah. Uus-Meremaal on mitmed teisedki farmerid võtnud eesmärgiks maailmarekord saavutada, kuid seni pole veel Mike Solari tulemust õnnestunud ületada.

Piima hinnad Euroopa Liidus detsembris (08.03.2010)

Võrreldes novembriga tõusis EL keskmine piima hind 0,9%. Keskmine hind on 9,8% madalam kui aasta tagasi detsembris 2008.

Enamuses riikides hind tõusis detsembris, kuid paljudes riikides ka langes - Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Iirimaa, Sloveenia ja Suurbritannia.

Suurim langus oli Soomes (-5%) ja suurim tõus Lätis (10%).

Hinnad tõusid päris palju ka Hollandis, Austrias, Hispaanias, Taanis jaLeedus.

Detsembrikuu hindade arvestuses on Eesti tabelis viimasel kohal.

Küsitluse tulemused (05.03.2010)

	okt 2009 EEK / kg	nov 2009 EEK / kg	dets 2009 EEK / kg
Küpros	7,95	8,00	8,03
Soome	6,34	6,39	6,07
Kreeka	5,74	5,76	5,78
Holland	4,71	4,95	5,26
Itaalia	4,71	4,75	4,76
Hispaania	4,37	4,10	4,71
Austria	4,40	3,95	4,71
Taani	4,04	4,04	4,69
Belgia	4,20	4,49	4,52
Portugal	4,32	4,44	4,52
Prantsusmaa	4,53	4,49	4,50
Rootsi	4,27	4,49	4,44
Iirimaa	4,41	4,48	4,30
Saksamaa	3,61	3,99	4,07
Slovakkia	3,64	3,94	4,07
Poola	3,63	3,95	4,03
Suurbritannia	4,04	3,88	4,03
Sloveenia	3,86	3,99	3,98
Leedu	3,11	3,65	3,94
Tšehhi	3,64	3,77	3,89
Läti	2,86	3,42	3,77
Ungari	3,60	3,70	3,74
Eesti	3,09	3,55	3,66
EL keskmine	4,25	4,35	4,52

Põllumajandus-kaubanduskoja tehtud Eesti piimatootjate küsitlus kinnitas viimaste aastate trendi, mille järgi igal aastal lõpetab piimatootmise sadakond kvoodiomanikku, üldse peab lõpetamise plaani ligi veerand kõigist piimakarjapidajaist. Kui seni vaatamata tootjate arvu vähenemisele pole toodetud piima kogus vähenenud, siis eelmisel aastal langes juba ka piima kogus, teatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. EPKK nõukogu esimees Aavo Mölder ütles uuringut kommenteerides: «Langustrend piimandussektoris on olnud pidev. Ei tohi unustada, et sisuliselt ainsa riigina Euroopas ei kaitsnud Eesti oma põllumajandusturgu. Riigieelarve kaudu ei suudetud seda kompenseerida. Sellest tulenesid tegemata investeeringud ja madalamad toetuste baasperioodide näitajad, mistõttu saamegi praegu vähem toetusi, kui põllumajandustootjad teistes liikmesriikides.» Eeltoodud põhjustel peaks Eesti riik tema sõnul senisest enam analüüsima reaalolukorda põllumajandussektoris ja kasutama kõiki ühise põllumajanduspoliitika võimalusi kohalike põllumeeste tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Konkurentsivõime tõstmiseks saaks kaasa aidata ka maksu-, aktsiisi- ja investeeringupoliitika meetmetega. Ehkki viimastel aastatel on Eesti piimatootmisesse küll varasemast rohkem investeeritud, vastasid pooled piimatootjad, et nende ettevõttes toimub tootmine vanades lautades, millesse pole oluliselt investeeritud. Kolmandik vastajatest märkis, et piima toodetakse uutes või rekonstrueeritud lautades. Ligi 15 protsendil juhtudest on kasutusel nii uued kui vanad laudad. Keskmisest vähem on lautadesse investeerinud 1-50 ja 101-200 lehmaga ettevõtted. 1-10 lehmaga karjade omanikest 81 protsenti toodab piima vanades lautades, 101-200 lehmaga karjadest peetakse vanades lautades 77 ning 11-50 lehmaga karjadest 56 protsenti. Vanade lautade osakaal on kõige väiksem 301-600 lehmaga ettevõtetes (22 protsenti). Ka kõige suuremates ettevõtetes on vanade lautade osakaal keskmisest tunduvalt madalam (35 protsenti). Eesti piimatootjatele olid 2007. ja 2008. aasta väga soodsad. Piima kokkuostuhind oli siis kõrge ja võimalused investeerimiseks paremad. 2009. aasta seevastu oli piimandussektorile üliraske. Piimahind langes võrreldes aasta varasemaga 32 protsenti. Kahte järjestikust sellist aastat poleks meie piimatootjad vastu pidanud. Piima eest maksti tootmise omahinnast tunduvalt vähem. Siiski ütles pisut üle poole vastajatest, et nad on viimase kolme aasta jooksul tõsiselt mõelnud ettevõtte laiendamise ja piimatootmise suurendamise peale, 44 protsenti vastajatest pole aga laienemise plaane pidanud. Kõige väiksem soov ja ka võimalus laienemiseks on kuni 10 lehmaga ettevõtetel. Nendest vaid 12 protsenti on mõelnud laienemisele. Ka 11-50 lehmaga karjade omanikud on keskmisest vähem mõelnud ettevõtte suurendamise peale. Euroopa Liit on kokku leppinud, et piima tootmiskvoodid kaotatakse 2015. aastal. See tähendab, et ühenduse piimaturgu liberaliseeritakse ja tootmismahud liikmesriikide vahel ilmselt muutuvad.68 protsenti vastajatest leiab siiski, et piimakvootide ärakaotamine ei tohiks nende ettevõtte arengut ohustada. Siin aga tuleb meeles pidada, et ligi 85 protsenti kvoodiomanikest on väiketootjad, kes on oma toodangu realiseerimisel mõneti paindlikumad - nad saavad kergemini piima töödelda talutoodeteks ja müüa turgudel toorpiimana.Keskmisest suuremat muret tootmiskvootide ärakaotamise pärast tunnevad suuremad piimatootjad, st ettevõtted, milles on üle 201 piimalehma. Samuti näevad kvootide kaotamisest keskmisest suuremat ohtu 51-100 lehmaga ettevõtted. Kõige vähem muretsevad kvootide kaotamise pärast kuni 10 lehmaga ettevõtted. Silma jäi aga see, et kvootide ärakaotamises näevad väiksemat ohtu need ettevõtted, kes on lautadesse vähem investeerinud. See lubab arvata, et nende ettevõtete jätkusuutlikkus on pikemas perspektiivis üldse küsitav.Mõtlemapanev on fakt, et 9 protsenti vastajatest märkis, et nad kavatsevad viie aasta perspektiivis tootmise lõpetada. Üle 14 protsendi märkis aga, et ettevõte tõenäoliselt ei tooda viie aasta pärast enam piima. Seega ligi veerand piimatootjatest kavatsevad või on sunnitud tootmise lõpetama. Kõige halvem on olukord väikeste talude osas. Kuni 10 lehmaga ettevõtetest märkis koguni 73 protsenti, et nad kavatsevad kindlasti või tõenäoliselt viie aasta jooksul piimatootmise lõpetada. Siin võib üks põhjuseid olla ka see, et väikesed piimatootjad on enamasti eakad inimesed ja neil pole kedagi, kes tootmist jätkaks. Keskmisest skeptilisemad tuleviku suhtes olid ka 71-100 lehmaga ettevõtted. Kõige kindlamad tootmise jätkamise osas olid aga kõige suuremad piimatootjad. Üle 600 lehmaga ettevõtted plaanivad kõik jätkata.

Toetused suurenevad (05.03.2010)

Põllumajandusministri kehtestatud tänavuse eelarvejaotuse järgi on sellel aastal Eesti põllumajandustootjatele täiendavateks otsetoetusteks ette nähtud 540,37 miljonit krooni ehk 21,4 protsenti rohkem kui mullu. "Arvestades 2010. aasta eelarve võimalusi on toetuste kasv märgatav," tunnistas põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsler Andres Oopkaup, kelle sõnul on eelarve jaotus kehtestatud lähtuvalt tootjate võrdsest kohtlemisest. Nii näiteks suureneb võrreldes 2009. aastaga ute täiendava otsetoetuse summa 62,3 protsenti ja ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse kogusumma 51,3 protsenti. Kui ühtset pindalatoetust ja piimasektori eritoetust makstakse Euroopa Liidu eelarvest, siis täiendavaid otsetoetusi saavad Euroopa Liidu uued liikmesriigid maksta oma riigieelarvest, kompenseerides sellega erinevat ühtse pindalatoetuse taset n-ö vanade liikmesriikidega. Eesti riik võib sellise rahvusliku juurdemaksena lisada maksimaalselt 30 protsenti. Selleks aastaks eraldatud summade alusel otsustab PRIA loomakasvatuse täiendavate otsetoetuste ühikumäärad 22. maiks ning põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse ühikumäärad 24. novembriks.

Biokütus suurendab näljahäda (19.02.2010)

Hiljuti ActionAid UK poolt koostatud raport kinnitab, et miljonid inimesed mujal maailmas jäävad nälga kui Euroopa Liit ei loobu oma eesmärgist, mis nõuab et aastaks 2020 peab 10% transpordisektoris kasutatud kütusest olema toodetud taastuvast toorainest ehk siis biokütus. Kui EL niimoodi soosib nisu, maisi ja rapsi kasutamist biokütuste toomiseks, ei pruugi neid enam jätkuda toiduks. Tulemuseks on hindade tõus ning Aafrikas jm vaesemates riikides näljahädaliste arv suureneb oluliselt. Hinnangute kohaselt, kui näiteks toidu hind tõuseb 1%, suureneb maailmas näljahädaliste arv 16 miljoni inimese võrra. Euroopa firmad on Aafrikas juba ostnud või plaanivad osta miljoneid hektareid põllumaad, et kasvatada seal toorainet biokütuste tarvis. Seega ei jää kasvatud tooraine aafriklastele toiduks, vaid tuuakse ära. Ja maa odavalt ära müünud aafriklased taipavad alles hiljem, et nüüd neil polegi enam maalappi, kus endale teravilja kasvatada. Samuti suureneb tendents, et metsad raiutakse maha ja asemele tehakse teraviljapõllud. Ja ega siis biokütuste kasutamine ei tekita oluliselt vähem kasvuhoonegaase kui fossiilsete kütuste kasutamine. EL plaanib biokütuste tootmise arendamist toetada mitme miljardi euroga. Raporti koostajate arvates kulutatakse seda raha valel eesmärgil, selle asemel võiks lasta biokütuste sektoril areneda loomulikult ning seda mitte subsideerida. Ja ei tohi seada kohustuslikus korras nii kõrgeid eesmärke, mida peab saavutama juba 10 aastaga. Seda enam, et tagajärjed pole läbi analüüsitud. Pigem tuleks raha suunata uuringuteks ja teadustööks, kuidas kütuste ja energia tarbimist vähendada.

Eestis piimalehmade arv vähenes 5% (29.01.2010)

Esialgsetel andmetel oli Eestis 2009. aastal 95.800 piimalehma, nende arv vähenes 2008. aastaga võrreldes viis protsenti, teatas statistikaamet. Kuigi piimalehmade arv on alates üheksakümnendatest igal aastal vähenenud, on viimasel kümnendil langustrend aeglustunud. 2009. aastal langes piimalehmade arv esmakordselt alla 100.000 piiri. Aasta lõpus oli Eestis 235.000 veist (sealhulgas 95.800 piimalehma), 364.000 siga, 90.900 lammast ja kitse. Sigade arv võrreldes varasema aastaga oluliselt ei muutunud, lammaste ja kitsede arv aga suurenes 11 protsenti. Eesti põllumajandustootjad tootsid 2009. aastal 676.100 tonni piima ja 172,8 miljonit muna. Varasema aastaga võrreldes piimatoodang vähenes kolm protsenti ja munatoodang suurenes 18 protsenti. Lihatoodang jäi samale tasemele. Keskmine piimatoodang oli 2009. aastal 6849 kg lehma kohta, 68 kg rohkem kui eelmisel aastal. Lihatöötlemisettevõtted said kokkuostetud loomadest 9100 tonni veiseliha ja 28.100 tonni sealiha. 2008. aastal olid vastavad näitajad 9500 tonni ja 32.100 tonni. Piimatöötlemisettevõtted ostsid 593.200 tonni piima, 2008. aastal 605.900 tonni.

Eestis 2009.a. saak suurem kui 2008.a. (29.01.2010)

Esialgsetel andmetel oli Eestis 2009. aastal teraviljasaak 879.000 tonni, mis oli kaks protsenti enam kui aasta varem, teatas statistikaamet. Rapsi- ja rüpsiseemne saak oli viimase kümnendi suurim - 135.700 tonni. Kui 2008. aasta teraviljasaaki mõjutas sajune koristusperiood, mille tõttu jäi eriti suviteraviljasaak oodatust väiksemaks, siis 2009. aastal olid ilmastikuolud saagikoristuseks suhteliselt soodsad ning koristusperiood õigeaegne. Teraviljasaagist 39.100 tonni oli rukist, 345.600 tonni nisu ja 379.900 tonni otra. Varasema aastaga võrreldes rukkisaak vähenes ning nisu- ja odrasaak suurenes. Mullu kasvatati teravilja 316.100 hektaril. Ühelt hektarilt saadi keskmiselt 2781 kg teravilja, sealhulgas rukist 2603 kg, nisu 3033 kg ja otra 2703 kg. Rapsikasvatus on viimasel kümnendil jõudsalt populaarsust kogunud. Mullune saak oli viimase kümnendi suurim, ületades senise 2007. aasta rekordsaagi 2400 tonni võrra. 2009. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 81.500 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 1665 kg rapsi- ja rüpsiseemet. Kartulisaak oli mullu 139.400 tonni, mis oli varasema aastaga võrreldes 11 protsenti enam. Kartulit kasvatati 2009. aastal 9100 hektaril, hektarilt saadi keskmiselt 15.298 kg kartuleid. 2009. aasta sügisel külvati 2010. aasta saagiks 51.000 hektarit talinisu, 15.800 hektarit rukist ja 8200 hektarit tritikut.

Piima hinnad Euroopa Liidus novembris (29.01.2010)

Euroopa Liidu keskmine piima kokkuostuhind tõusis novembris võrreldes oktoobriga 2,1%.

Keskmine hind on 17% madalam kui novembris 2008.

Enamikus riikides võrreldes eelmise kuuga hind tõusis, kuid mõnes riigis ka näiteks langes - Prantsusmaal, Hispaanias, Austrias, Inglismaal. Suurim langus oligi Austrias.

Nii et ei saa sugugi öelda, et nüüd on piimandussektoris kõik korras ja hind läheb ainult ülespoole. Üks kuu võib hind tõusta ja teine kuu jälle langeda. Kui tarbimine ei suurene ja eksport ka ei edene, ei saa piima eest rohkem maksta.

Kolm Balti riiki on endiselt tabeli viimased, kuigi novembris oli märkimisväärne tõus. Leedus on hind kõrgem kui Eestis. Läti on endiselt tabeli viimane.

Adrad saadeti Uus-Meremaa poole teele (25.01.2010)

	sept 2009EEK / kg	okt 2009EEK / kg	nov 2009EEK / kg
Küpros	8,27	7,95	8,00
Soome	6,19	6,34	6,39
Kreeka	5,75	5,74	5,76
Holland	4,39	4,71	4,95
Itaalia	4,85	4,71	4,75
Belgia	3,67	4,20	4,49
Prantsusmaa	4,76	4,53	4,49
Rootsi	4,27	4,27	4,49
Iirimaa	3,91	4,41	4,48
Portugal	4,29	4,32	4,44
Hispaania	4,37	4,37	4,10
Taani	3,83	4,04	4,04
Sloveenia	3,82	3,86	3,99
Saksamaa	3,45	3,61	3,99
Austria	4,09	4,40	3,95
Poola	3,56	3,63