Piima hinnad Euroopa Liidus oktoobris   (29.12.09) Euroopa Liidu keskmine piima kokkuostuhind tõusis oktoobris võrreldes septembriga 4,1%. Siiski on hind 21% madalam kui oktoobris 2008. Enamikes riikides võrreldes eelmise kuuga hind tõusis, kuid mõnes riigis ka näiteks langes - Prantsusmaal, Kreekas, Inglismaal,  Itaalias. Suurim langus oligi Prantsusmaal ehk 6,7%. Suurim tõus oli aga Leedus, kus ühe kuuga tõusis keskmine hind umbes 20%. Nii et oktoobris oli hind Leedus kõrgem kui Eestis, ei mäletagi, millal viimati selline olukord oli.  Kolm Balti riiki on endiselt tabeli viimased. Enne Baltikumi riike on Ungari, kellest me jääme maha päris suure vahega ehk ligi 50 sendiga. Ilmselt oleks vaja põhjalikumat analüüsi, miks Euroopa Liidus on just Balti riikides piima hind kõige madalam.     Kündjad lähevad aprillis MM-ile   (21.12.09)

august 2009 EEK / kg  september 2009 EEK / kg  oktoober 2009 EEK / kg   Küpros  7,91  8,27  7,95  Soome  5,96  6,19  6,34  Kreeka  5,73  5,75  5,74  Itaalia  4,93  4,85  4,71  Holland  4,23  4,39  4,71  Prantsusmaa  4,69  4,76  4,53  Iirimaa  3,45  3,91  4,41  Austria  3,96  4,09  4,40  Hispaania  4,25  4,37  4,37  Portugal  4,37  4,29  4,32  Rootsi  3,91  4,27  4,27  Belgia  3,38  3,67  4,20  Suurbritannia  4,08  4,20  4,04  Taani  3,83  3,83  4,04  Sloveenia  3,77  3,82  3,86  Tšehhi  3,51  3,60  3,64  Slovakkia  3,06  3,28  3,64  Poola  3,51  3,56  3,63  Saksamaa  3,47  3,45  3,61  Ungari  3,21  3,33  3,60  Leedu  2,44  2,58  3,11  Eesti  3,03  3,09  3,09  Läti  2,50  2,57  2,86  EL keskmine  3,99  4,11  4,25

Eesti Künniseltsi juhatus otsustas, et Eesti kündjad osalevad 10.-18. aprill 2010 Uus-Meremaal künni maailmameistrivõistlustel. "Kui kündjad ise on nii ägedalt asja käivitanud, tuleb minna," ütles künniseltsi juhatuse liige Arvi Tammel. Eesti künnimeistrid Kaspar Järvala ja Jüri Lai on pärast septembris Olustveres peetud Eesti künnivõistlusi otsinud toetajaid MM-il osalemiseks. Eesti Künniseltsi juhatuse viis liiget otsustasid kindlustada igaüks vähemalt 20 000 kroonise toetuse. Minimaalne Eesti esindus Uus-Meremaal on kolmeliikmeline: kaks kündjat ja esindaja Arvi Tammel. Kaspar Järvala omaehitatud künnitraktor ja võistlusader ning Jüri Lai pöördader ning muu varustus saadetakse merekonteineris teele jaanuaris. Selleks, et piisavalt treenida, peaksid kündjad sõitma kohale vähemalt nädal enne võistlust. Eesti Künniselts võtab jätkuvalt vastu annetusi, et katta maailmameistrivõistlustel osalemise kulud.

Kitsegripp !   (15.12.09)

Vähe sellest, et meil on linnugripp ja seagripp. Nüüd tuleb ka kitsegripp. Hollandis on kitsegrippi nakatunud juba 2300 inimest ning 6 inimest on surnud. Kitsegripp (tuntud ka kui Q-palavik või Q-gripp) levib põhiliselt kitsede ja lammaste seas, kuid võib esineda ka veistel, kaamelitel ning isegi kassidel ja koertel. Kitsegrippi põhjustav bakter Coxiella burnetii levib kokkupuutel loomadega suhteliselt kergesti, isegi üksainus bakter võib juba inimest nakatada. Peiteperiood on 9 – 40 päeva. Sümptomiteks inimestel on tugev peavalu, külmavärinad, higistamine, kõhulahtisus, aeglane pulss. Haigus kestab 7-14 päeva, kuid teatud juhtudel võib muutuda krooniliseks. Neil kuuel surnud inimesel oli muidugi ka muid terviseprobleeme, nii et kitsegrippi ei saa lugeda ainsaks surmapõhjuseks. Pole veel ka kindlaid tõendeid selle kohta, et kitsegripp võiks kanduda inimeselt inimesele. Kitsegripi bakter avastati juba 1930-ndatel ja seda on leitud paljudes riikides (ainult Uus-Meremaal veel mitte). USA-s on igal aastal 50-60 juhtu. Kitsepalavikku on näiteks leitud ka USA sõduritel Iraagis ja Afganistanis. Statistika näitab, et 1-2% nakatunud inimestest sureb. Hollandi põllumajandusminister teatas, et haiguse leviku piiramiseks tuleb kuni 20000 kitse ja lammast hukata. Kitsegripp hakkas levima Hollandis eeskätt seetõttu, et seal on kitsekasvatus viimastel aastatel väga intensiivselt arenenud. Aastal 1995 oli Hollandis ainult 7600 kitse, praegu aga rohkem kui 350000. See number aga kitsegripi tõttu nüüd kindlasti oluliselt väheneb. Kiiret levikut soodustab asjaolu, et Holland on väike riik ja farmid üksteisele lähedal. Aastani 2007 oli Hollandis igal aastal umbes 20 juhtu, kus inimestel leiti kitsegripp. Aastal 2007 oli 170 juhtu ning aastal 2008 juba 1000 nakatumist.

Eesti piimatootjad saavad 1,3 miljonit eurot   (04.12.09)

Euroopa Liit tegi otsuse, kuidas jagada 300 miljonit eurot, mis eraldati piimatootjate abistamiseks. Raha jagatakse vastavalt liikmesriikide kvootidele 2008/2009 kvoodiaastal. Eestile eraldatud summa 1,3 miljonit eurot (20,3 miljonit EEK). Raha peab jõudma nende piimatootjateni, kes kõige rohkem kannatasid madalate piimahindade tõttu ja kellel tekkisid makseraskused. Iga liikmesriik peab veebruari lõpuks esitama plaani, kuidas täpselt raha jagatakse. Raha peab olema piimatootjatele välja makstud hiljemalt 30.juuni 2010.

Suurbritannias maksti 80% toetustest välja kohe esimesel päeval   (04.12.09)

80% Suurbritannia põllumeestest said pindalatoetuse kätte juba esimesel päeval ehk 01.detsembril. Kuna EL lubas täies mahus väljamakseid hakata tegema alates 01.detsembrist, siis oli riik seekord varakult valmistunud. Põllumeestel on muidugi väga hea meel, et riik seekord nii kiiresti tegutses, sest raha oodati juba pikisilmi. Esimesel päeval maksti välja kokku 1,3 miljardit naela (22 miljardit EEK) ning raha said 86500 põllumeest. Näiteks eelmisel aastal olid 16.detsembriks raha kätte saanud ainult 21000 põllumeest. Paljusid taotlusi veel kontrollitakse täiendavalt ning makstakse välja hiljem. Kokku peaks pindalatoetust aga saama 107500 põllumeest ning kogusumma on 1,86 miljardit naela (32 miljardit EEK). Lisaks tegi sel aastal põllumeestele rõõmu see, et inglise naela kurss on madal. Toetuse määrad on paika pandud eurodes ja madala kursi korral saab ju euro eest rohkem naelasid. Ainuüksi tänu muutunud kursile said põllumehed sel aastal 10-15% rohkem raha kui tavaliselt.

Kombaini heeder kõrgemale   (04.12.09)

Saksamaal mitme aasta jooksul tehtud uuring näitas, et palju efektiivsem on hoida teraviljakoristuse ajal kombaini heeder kõrgemal ning alles hiljem juba teise masinaga järelejäänud pikad kõrred peenestada. Kõrgemale seatud heedriga on kombaini töökiirus suurem ning kütusekulu väiksem. Tavaliselt on heedri töökõrgus 15 cm. Kui aga töökõrgus 36 cm, läheb kombainist läbi 50% vähem kõrrematerjali. Kombaini enda peenesti kasutab kuni 20% kombaini võimsusest. Kuna kombaini peenestil on nüüd 50% vähem tööd, kulub ka kütust vähem. Saksamaal kasutati katsetes 9m heedriga kombaini. Kui lõikekõrgus tõsteti 15 cm pealt 36 cm peale, suurenes keskmine liikumiskiirus 34% ehk 5,1 km/h pealt kiiruseni 7,2 km/h. Jõudlus suurenes tasemelt 3,6 ha tunnis tasemeni 5,4 ha tunnis. Samal ajal kütusekulu vähenes 38% (18,2 liitrit tunnis -> 11,2 liitrit tunnis). Rahaline kokkuhoid oli 36 eurot hektari kohta (563 EEK). Muidugi on pärast lisakulud, et kõrrepõld uuesti üle käia vastava niiduki või peenestiga. Uuringu andmetel on see kulu umbes 10 eurot hektari kohta (156 EEK). Nii et kokkuvõttes sääst hektari kohta ca 26 eurot (406 EEK). Näiteks 720 ha põllu koristamiseks kulus ca 200 tundi, kui heeder oli 15 cm kõrgusel. Aga kõrgusel 36 cm kulus aega 133 tundi. Pärast kõrre peenestamiseks kulus 60 tundi. Nii et kokkuvõttes kulus aega isegi 7 tundi vähem. Lisaks on eeliseks, et eraldi niidukit-peenestit kasutades peenestatakse kõrred palju peenemaks ning peenestatud põhk laotatakse põllule laiali ühtlasemalt kui kombaini peenestit kasutades. Heedri kõrgem lõikekõrgus aitab vältida kive ning ummistusi. Mõned farmerid on niiduki-peenesti taha haakinud veel kultivaatori, et teha ühe käiguga mitu operatsiooni.

Piima hinnad Euroopa Liidus septembris   (30.11.09) Septembris 2009 piima kokkuostuhinnad Euroopa Liidus palju ei muutunud, kuid väike tõus oli paljudes riikides ning EL keskmine tõusis 3%. Juulist alates on iga kuu nüüd hind tõusnud. Võrreldes septembriga 2008 oli EL keskmine hind 25% madalam. Võrreldes augustiga 2009 oli kõige suurem oli tõus Iirimaal, Rootsis, Belgias, Slovakkias, Hollandis, Soomes, Ungaris, Leedus. Aga mõnes riigis oli ka väike langus - Itaalias, Portugalis ja Saksamaal. Endiselt on kõik kolm Baltikumi riiki tabelis viimastel kohtadel.         Eesti põllumehed saavad 949 milj. krooni   (20.11.09)

juuli 2009 EEK / kg   august 2009 EEK / kg  september 2009 EEK / kg   Küpros  7,93 7,91  8,27  Soome  5,82 5,96  6,19  Kreeka  5,77 5,73  5,75  Itaalia  4,72 4,93  4,85  Prantsusmaa  4,54 4,69  4,76  Holland  3,63 4,23  4,39  Hispaania  4,29 4,25  4,37  Portugal  4,33 4,37  4,29  Rootsi  3,80 3,91  4,27  Suurbritannia  4,06 4,08  4,20  Austria  3,95 3,96  4,09  Iirimaa  3,45 3,45  3,91  Taani  3,84 3,83  3,83  Sloveenia  3,77 3,77  3,82  Belgia  3,30 3,38  3,67  Tšehhi  3,48 3,51  3,60  Poola  3,34 3,51  3,56  Saksamaa  3,44 3,47  3,45  Ungari  3,16 3,21  3,33  Slovakkia  2,91 3,06  3,28  Eesti  2,98 3,03  3,09  Leedu  2,40 2,44  2,58  Läti  2,48 2,50  2,57  EL keskmine  3,92 3,99  4,11

Eesti põllumehed saavad tänavu ühtse pindalatoetusena 949 miljonit krooni, mis makstakse lõviosas välja detsembris. Ühe hektari kohta on toetusmäär 1107 krooni ja 79 senti, mis on mullusest 19,8 protsenti kõrgem. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas oma käskkirja ühtse pindalatoetuse ühikumäära kehtestamise kohta esmaspäeval. Ühikumäär ja seeläbi põllumeestele ja põllumajandusmaa omanikele makstav toetus on 155 krooni võrra mullusest kõrgem.
Seedri sõnul on pindalatoetuste eesmärgiks säilitada põllumajandustootjale sissetulek ja hüvitada osaliselt põllumajandusmaa korrashoidmiseks tehtud kulutused, mis on tänases majandusolukorras ülioluline. Ühtse pindalatoetuse väljamaksetega alustatakse 4. detsembril ning need makstakse välja detsembri jooksul. PRIA määrab toetuse suurused konkreetsete taotleja lõikes 1. detsembriks. Põllukultuuri kasvatamise täiendavaks otsetoetuseks makstakse selle aasta kohta 123 miljonit krooni, mis ühe hektari ühikumääraks teeb 312 krooni. Põllumajanduskultuuri täiendavaks otsetoetuseks makstakse 75,6 miljonit krooni ja ühikumäär on sellel toetusel 231,40 krooni hektari kohta. Heinaseemne täiendava otsetoetuse ühikumäär 565,70 krooni hektari kohta kehtestati juba 13. oktoobril ja vastav toetus maksti välja 54 taotlejale kogusummas ligikaudu 806 000 krooni.

Läti ekspordib juustu Inglismaale   (18.11.09)

Suurbritannia tarbijad on pahased, et kauplused ei anna selget infot, kus üks või teine piimatoode tegelikult on valmistatud. Ka pole seal sellist seadust, mis kohustaks pakendil näitama, millises riigis on kaup toodetud. Supermarketis on kaubale märgitud, et “pakendatud Inglismaal”, kuid tegelikult on juust pärit Iirimaalt, Lätist või Uus-Meremaalt. Näiteks cheddar-juust, mis ongi ajalooliselt Inglismaalt pärit ja seal väga populaarne. Inglased muidugi arvavad, et kõik cheddar-juust, mida nad poest ostavad, ongi Inglismaal tehtud. Kuid tegelikult Suurbritannias eelmisel aastal ärasöödud cheddar-juustust oli 40% imporditud. Enamus tuleb Iirimaalt, kuid aastas 86 tonni cheddar-juustu tuli näiteks Lätist. Tarbijad nõuavad toodete selgemat märgistamist, sest paljud tahavad osta just kohalikku toodangut, et toetada oma riigi põllumehi.

Äkki nitraaditundlik ala polegi nitraaditundlik   (18.11.09)

Aasta alguses oli Suurbritannia põllumeestel oli võimalus vaidlustada enda majapidamise kuulumine nitraaditundliku ala piirkonda. Põllumehed võisid esitada tõendeid selle kohta, et tema maadelt ei satu vesi nitraaditundliku ala veehaardesse. Või selle kohta, et pole piisavalt põhjust ega tõendeid nimetatud ala lugeda nitraaditundlikuks alaks. Esitati rohkem kui 100 kaebust ning 70% juhtudel põllumeeste kaebused ka rahuldati. Paari kuu jooksul koostatakse uued nitraaditundlike alade kaardid. Seega võivad paljud põllumehed avastada, et nad ei kuulu enam nitraaditundliku ala piirkonda. See puudutab mitte ainult neid, kes kaebuse esitasid, vaid ka neid, kes asuvad kaebuse esitanud põllumehega samas veehaarde piirkonnas. Seega paljud põllumehed pääsevad nitraaditundlikule alale ettenähtud kõrgendatud keskkonnakaitsenõuete täitmisest. Näiteks ei peagi investeerima suuri summasid sõnniku-, silo- või väetisehoidlate rajamisse.

Arla teeb maailma suurima piimatöötlemistehase   (18.11.09)

Paljudes riikides tegutsev suur piimanduskontsern ARLA plaanib ehitada Inglismaale Londoni lähedale uue, maailma suurima piimatööstuse. Uus tehas on võimeline ümbertöötlema kuni miljon tonni piima aastas. See oleks kaks korda suurem kui ARLA praegune tehas Inglismaal. Londonis on umbes 11 miljonit elanikku. Praegu otsitakse tehasele sobivat maatükki. Uus nüüdisaegne tehas peaks tööle hakkama aastal 2012 ja seal saab tööd umbes 500 inimest.

Sigade aafrika katk Venemaal   (18.11.09)

Venemaa on kõvasti aega kulutanud, et takistada liha importi teistest riikidest. Erinevatel põhjustel ja ettekäänetel on õnnestunud piiranguid seada juba 43 riigi suhtes. Samas pole aga aega olnud tegeleda koduste probleemidega. Näiteks septembri lõpus hakkas Rostovi oblastis levima sigade aafrika katk. Juba on tapetud 17000 siga ning veel läheb tapmisele 5000. Oktoobris avastati sama asi ka juba meie lähedal - Leningradi oblastis. Spetsialistide jaoks oli viiruse selline ootamatu levik Rostovi piirkonnast tuhande kilomeetri kaugusele Leningradi oblastisse muidugi üllatuseks. Sigade aafrika katk inimesi ei nakka, kuid paljud on ärevil, et see võib levida ka teistesse riikidesse Venemaa naabruses. Halvimal juhul on haigestnud sigade suremus isegi 100%. Eriti hull muidugi kui viirus Hiinasse peaks jõudma, sest seal riigis on sigade arv väga suur. Geograafiliselt on vahepeal on küll moslemiriigid, kus sealiha ei sööda, kuid katk võib edasi kanduda metssigade kaudu. Ukraina on tugevdanud kontrolli piiril. Valgevene kehtestas 04.novembril piirangud sealiha impordileKa Eesti Veterinaar- ja Toiduamet on hoiatanud, et need, kes veavad oma sigu Venemaale ja kelle ettevõttes käivad sigu peale laadimas Venemaa loomaveoautod, peavad olema eriti tähelepanelikud. Viirus on väga vastupidav külmale või kuumale ning võib lihtsalt edasi kanduda nii inimeste kui autodega. Ärge laske oma sigalatesse võõraid inimesi ega desinfitseerimata autosid. Lisainfo siit...

Piimatootjad peaksid järgmisel aastal investeerima   (18.11.09)

Piima kokkuostuhinnad on hakanud tasapisi tõusma. Kuna pikka aega on hind olnud madal, pole keegi tahtnud ega saanudki piimatoomist suurendada. Maailma piimatootmine jääb praegusele tasemele vähemalt suveni 2010. Tohutud kogused võid ja pulbrit on sekkumiskokkuostu tulemusena USA ja EL ladudes. Brüsseli ametnikel pole kerge sellest lahti saada nii, et turule lastud suured kogused jälle hindasid alla ei löö. Suurbritannia spetsialistid arvavad, et tootmise vähenemise tõttu lähiajal piima hind küll tõuseb, kuid teiselt poolt hakkab kokkuostuladude tühjendamine jälle hinda alla suruma. Seega kokkuvõttes hinna tõus varsti peatub ning piima hind jääb stabiilseks praegusest pisut kõrgemal tasemel. Aasta 2010 peaks olema piimatootjate jaoks õige aeg investeeringute tegemiseks, sest piimahinnad on stabiilsed, inflatsioon madal ning laenu- ja liisinguintressid samuti madalad. 

Uus-Meremaal tõusis piimapulbri hind jälle   (16.11.09)

Oleme iga kuu edastanud infot piimapulbri hindade kohta teisel pool maakera. Täpsemalt siis täispiimapulbri hinnad internetioksjonil, mida korraldab ühistu "Fonterra", kuhu kuulub 11000 Uus-Meremaa piimatootjat.   Viimasel ehk 03.novembril toimunud oksjonil piimapulbri hind tõusis 13,7% (võrreldes oktoobri oksjoniga). Keskmine hind tõusis tasemele 3437 USA dollarit tonni eest. Jaanuariks 2010 sõlmiti ostu-müügilepinguid hinnaga 3352 USD, perioodiks veebruar-aprill 2010 hinnaga 3393 USD ning perioodiks mai-juuli 2010 hinnaga 3684 USD tonni eest.   Kuigi Fonterra müüb internetioksjoni kaudu ainult 20% oma toodangust, näitab see siiski hinnataset ja trendi Austraalia ning Uus-Meremaa piirkonnas. Kuna Uus-Meremaa on maailma suurim piimapulbri eksportija, annab oksjon aluse hinnata piimapulbri kaubanduses toimuvat ka mujal maailmas.

 

Meeleavaldus Toompeal   (16.11.09)

«Inimesed on nõnda nurka surutud, et kui toetusi ei suurendata, siis jääb üle kas kõik maha müüa ja tootmine lõpetada või võtta survestamiseks ette äärmised meetmed: maanteede blokeerimine, sõnnikukoormatega pealinna sõitmine ja piimatarne ajutine lõpetamine,» hoiatab Eesti Põllumeeste Keskliidu aseesimees Jaan Sõrra. Riigipoolsete toetuste vähenemisest ja põllumajandussaaduste kokkuostuhindade drastilisest kukkumisest meeleheitele viidud põllumehed kogunevad Toompeale kolmapäeval 18.11.2009 kell 13. Oodatavalt tuhandel põllumehel on kaasas piimalehmad, keda ootab lihakombinaaditee. Sõrra kinnitusel ootab põllumehi ees massiline pankrotilaine ja töötus, mis omakorda võib riigi kaugemad paigad inimestest tühjaks teha. «Statistika järgi viiakse igal nädalal tapale paarsada lüpsilehma. Aastas teeb see üle kümne tuhande looma. Karjade taastamine võtab aga aega aastaid,» hoiatab ta.

Meeleavalduse organiseerija sõnul põllumehed mullu riigiraha suhtes erilist lärmi ei löönud - mõisteti, et raske on kõigil. Nüüdseks on väike rasvakiht kõhult ära kulutatud. «Põllumeestel oli riigiga vaikiv kokkulepe ja eelmine aasta polnud veel ka nii hull. Läti farmerid on meist veelgi hullemas olukorras, aga seal põllumajandustoetusi ei kärbitud. Kui IMF Lätis saneeris, öeldi ka maailmatasemel ametlikult välja, et põllumajandustoetusi puutuda ei tohi,» räägib Sõrra. Tulemas on riigieelarve teine lugemine, ja see on viimane lootus. «271 miljoni krooni suurune lisaraha annaks põllumehele lootust, et riik temast hoolib. Hektarile annaks see toetust juurde umbes 200 krooni.» Sõrra sõnul sõltuvad edasised käigud riigi otsustest, kuid «põllumeeste kannatus on katkemas ja meie ei saa nende meelepaha enam tagasi hoida». Kuigi piima kokkuostuhind on 20-30 senti kasvanud, karjapidajaid see jalule ei aita. Rukki kokkuostuhind on kroon, piimal veidi üle 3 krooni. «Põllumehed maksavad peale nii teraviljale kui ka piimale,» ütleb Sõrra. Juba on teatatud kolmest juhtumist - kaks neist Lääne-Virumaal ja üks Võrumaal -, kus loomad on näljas ja sõnnikuhoidlad ajavad üle. Ja see võib peagi igapäevaseks muutuda. «Loomadele ei jõuta lihtsalt enam sööta osta. 10protsendiline piimahinna tõus ei aita olukorda leevendada, kuna piima omahind on neli krooni liiter, aga saavad tootjad selle eest kuni 3.50. Põllumehed on teinud suuri investeeringuid ja kuna pangalaene tagasi maksta ei jõuta, tuleb hakata maid ja lautasid poolmuidu maha müüma,» räägib Sõrra. Asi on tema sõnul vaid ühes kroonis: kui piima või teravilja kokkuostuhinnale kroon juurde panna, oleks põllumehed jätkusuutlikud, ja kauba hinda poes see peaaegu ei tõstaks.

«Proportsioonid on ikka väga käest ära läinud. Pätsi ajal oli rukki ja leiva hind sama. Pagar teenis oma kasumi lisatava vee arvelt. Praegu on see vahe kärisenud kahekümnekordseks,» teab Sõrra. Otseselt põllumajanduses töötab Eestis 31 000 inimest. Kui lisada toiduainetööstus ja põllumajandust teenindavad ettevõtted, võib põllumeeste põlvili surumise korral töötuks jääda veel tuhandeid inimesi.

Algas odra ja nisu sekkumiskokkuost   (04.11.09)

 

1. novembrist algas Eestis teravilja sekkumiskokkuost, mille raames ostab PRIA kokku otra ja nisu. Teravilja hinnaks on novembris 1592,36 kr/tonn.Kokkuostu saavad kvaliteedinõuetele vastavat vilja pakkuda kõik PRIA kliendiregistris registreeritud ettevõtjad, ühe pakkumise minimaalne kogus on 80 tonni. Selleks, et kõik tootjad ei pakuks kogu vilja ühekorraga sekkumiskokkuostu algul, kohaldab Euroopa Komisjon hinna igakuist suurendamist 7,20 kr/t võrra, samuti toimub hinnakorrigeerimine kvaliteedinäitajate alusel. 2008/2009 sekkumisperioodil osteti sekkumisvarudesse6169 t otra. Kuna turuhind on tänavu sekkumishinnast madalam, siis sellel aastal kokkuostetavad kogused võivad kujuneda kordades suuremaks. Vilja pakkumisi sekkumiskokkuostu saab PRIA-le esitada 31. maini 2010.a. PRIA maksab pakkujale teravilja eest 30.-35.päeval pärast vilja ülevõtmist. Juba esimese tööpäeva esimesel tunnil laekus PRIA-le 15 pakkumist umbes 9000 tonni müügiks. Kuna hind on hea, on oodata suuri koguseid. Seetõttu PRIA juba kogub andmeid vabade laopindade olemasolu kohta.

Eesti põllumehed 15000 eurost toetust ei saa   (04.11.09)

Euroopa Komisjon andis hiljuti liikmesriikidele loa maksta aastal 2010 põllumajandustootjatele riigiabina kuni 15 000 euro ehk 225 000 krooni suurust erakorralist ühekordset toetust. Raha selle abimeetme jaoks aga ei tule EL-st, vaid selle peab leidma iga riik oma eelarvest. Eesti rahaline olukord praegu riigiabi maksta ei võimalda. Ministeeriumi põllumajanduse tulupoliitika büroo juhataja Kristel Maidre ütles ajalehele Oma Saar, et tulenevalt eelarvepiirangutest ei ole Eestil praegu plaanis sellist erakorralist abimeedet välja töötada.

Viis EL riiki ületasid piimakvoodi   (28.10.09)

Vastavalt Euroopa Komisjoni esialgsele arvutusele, peavad piimakvoodi ületanud liikmesriigid 2008/2009. kvoodiaasta (aprill 2008 kuni märts 2009) eest maksma pisut üle 99 miljoni euro. Eelmisel kvoodiaastal oli see summa 340 miljonit eurot. Oma tarnekvoodid ületasid viis liikmesriiki (Austria, Küpros, Itaalia, Luksemburg ja Holland). Itaalia ületas tarnekvooti 1,5%, Holland 1,4% ja Austria 1,2%. Siiski EL-is kokku toodeti piima 2008/2009. kvoodiaastal 4,2% vähem kui kvoodiga oli lubatud. Meiereitarnete kogukvoot EL-s oli 143,0 miljonit tonni, lisaks tarbijatele otsemüügi kvoot 3,4 miljonit tonni. Kvoodiületamismaksu määr on 27,83 eurot kvooti ületava 100 kg kohta. Kuna 5 riiki ületas, siis järelikult EL 27-st liikmesriigist 22 riiki ei ületanud oma kvoote. Nendest omakorda 13-s riigis jäi kvoodist puudu rohkem kui 5% (Ühendkuningriik, Slovakkia, Soome, Eesti, Läti, Kreeka, Ungari, Rootsi, Sloveenia, Bulgaaria, Leedu, Malta ja Rumeenia). Kui vaadata tonnides, siis näiteks Ühendkuningriigis jäi kasutamata kvooti 1,4 miljonit tonni ja Prantsusmaal 1,2 miljonit tonni. Volinik pr. M.F.Boel märkis: „Hoolimata kvootide suurenemisest 2008/2009. turustusaastal püsis tootmine peaaegu samal tasemel nagu aasta varem, ent hinnad olid oluliselt madalamad. Arvestades, et toodang oli kvoodist rohkem kui 4% väiksem, on selge, et puudub seos viimase mõne kuu madalate tootjahindade ja kvoodisüsteemi järkjärgulise kõrvaldamise vahel.”

 

Piima hinnad Euroopa Liidus augustis  (26.10.09) Augustis 2009 piima kokkuostuhinnad Euroopa Liidus oluliselt ei muutunud, kuid väike tõus oli paljudes riikides ning EL keskmine pisut tõusis. Juuli oli üldse esimene kuu sel aastal kui keskmine hind tõusis, nüüd siis augustis jälle väike tõus. Võrreldes augustiga 2008 oli EL keskmine hind 27% madalam. Võrreldes juuliga 2009 oli augustis tõus peaaegu kõigis EL riikides. Kõige suurem oli tõus Hollandis, Soomes, Rootsis, Poolas, Itaalias ja Prantsusmaal. Endiselt on väikesel Küprosel hind üle kolme korra kõrgem kui Leedus. Soomes on keskmine hind umbes kaks korda kõrgem kui Eestis. Kõik kolm Baltikumi riiki on tabelis viimastel kohtadel.           Suurbritannia põllumeestel pole järelkasvu   (23.10.09)

juuli 2009 EEK / kg   august 2009 EEK / kg   Küpros  7,93 7,91  Soome  5,82 5,96  Kreeka  5,77 5,73  Itaalia  4,72 4,93  Prantsusmaa  4,54 4,69  Portugal  4,33 4,37  Hispaania  4,29 4,25  Holland  3,63 4,23  Suurbritannia  4,06 4,08  Austria  3,95 3,96  Rootsi  3,80 3,91  Taani  3,84 3,83  Sloveenia  3,77 3,77  Tšehhi  3,48 3,51  Poola  3,34 3,51  Saksamaa  3,44 3,47  Iirimaa  3,45 3,45  Belgia  3,30 3,38  Ungari  3,16 3,21  Slovakkia  2,91 3,06  Eesti  2,98 3,03  Läti  2,48 2,50  Leedu  2,40 2,44  EL keskmine  3,92 3,99

Suurbritannias läbiviidud uuring näitab, et varsti ei ole riik enam võimeline iseennast ära toitma, sest põllumajanduses pole piisavalt vajalike oskustega inimesi. Isegi 41% põllumeestest on rohkem kui 50 aastat vanad. Keskmine vanus on 55 aastat ning pooltel nendest pole nooremat järeltulijat, kes töö üle võtaks. Järgmise 10 aasta jooksul vajab põllumajandussektor 60000 uut töötajat ehk 6000 igal aastal. Isegi praegu, suurenenud tööpuuduse ajal, on raske uusi töötajaid leida, sest põllumajandus pole noorte jaoks üldse aktraktiivne. Lisaks teeb olukorra raskemaks asjaolu, et vaja on mitte lihttöölisi, vaid kvalifitseeritud ja koolitatud inimesi, sest tehnoloogiad ja tehnika on läinud keerulisemaks ning taimekaitse-, keskkonna- ja muud nõuded karmimaks. Olukorra parandamiseks plaanib riik eradada rohkem raha täiendõppeks ja koolitusteks põllumajandusega seotud erialadel.

Teraviljasaagikus ei suurene piisavalt   (23.10.09)

Yara International tegevjuht avaldas hiljuti arvamust, et nisu tootmine maailmas ei kasva piisavalt kiiresti. Kui analüüsida nisu saagikust viimase 45 aasta jooksul, saab ennustada, et aastal 2030 on keskmine toodang 3,4 tonni hektari kohta. Seega 20 aasta pärast on toodang hektari kohta küll 20% suurem kui praegu, kuid nisu tarbimine suureneb selleks ajaks 50%. Seega on vaja väetiste kasutamist suurendada, kuigi teisest küljest soovitakse seda piirata toidu kvaliteedi ja keskkonnakaitse parandamiseks. Väetised ja taimekaitsevahendid aitavad efektiivsust tõsta. Vastasel juhul pole meil 20 aasta pärast toitu piisavalt, sest rahvaarv suureneb kiiresti.

Hiina majandus on kasvanud 7% sel aastal   (23.10.09)

Esialgse info kohaselt on selle aasta 9 kuuga Hiina majandus kasvanud ca 7%. Aasta lõpuks saab see number olema üle 8%. Kuigi Hiina eksport on vähenenud kriisi tõttu mujal maailmas, on tööstustoodang ja tarbimine Hiinas endas suurenenud. Hiina majanduskasv on väga positiivne ja majandust ergutav sõnum paljudele riikidele, sest nii suureneb ka teiste riikide eksport Hiinasse.

Sama raha eest vähem  (23.10.09)

Inglismaal avaldatud uuring näitab, et märkamatult on vähendatud pakendite suurust, kuid hinnad on jäänud samaks. Suured kaubandusketid ning mitmed tuntud tootjad on turule tulnud uute väiksemate pakenditega, kuid hind on sama, mis eelmisel pisut suuremal pekendil. Nii et märkamatult saab tarbija sama raha eest nüüd vähem. Näiteks kui varem küpsisepakis 20 küpsist, siis nüüd hind sama, aga pakis on 18 küpsist. Ja nii paljude tarbe- või toidukaupadega, kui varem oli pakis näiteks 100g, siis nüüd 90 või 95g. Ja muidugi on uus kaal märgitud kaubale hästi väikses kirjas.

EL piimatootjatele 280 miljonit eurot  (21.10.09)

Euroopa Liidu põllumajandusministrid tahavad piimatootjatele eraldada ühenduse eelarvest järgmisel aastal täiendavalt 280 miljonit eurot, mille jagamise viisi liikmesriigi siseselt otsustab iga riik ise. Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Andres Oopkaubi sõnul pärineb 280 miljoni euro (4,38 miljardit krooni) eraldamise idee Prantsusmaa ja Saksamaa algatusest, millega ühines ka Eesti. Põllumajandusministrite nägemusel peaks eraldatav summa ühe võimalusena jagunema riikide vahel näiteks vastavalt seal toodetud piima kogusele. Kuidas ja mis alusel raha täpselt kohapeal laiali jaotatakse, otsustab iga liikmesriik iseseisvalt, kuid raha tohib
kasutada ainult piimasektori toetamiseks. Raha eraldamine vajab ka Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu rahandusministrite heakskiitu. Oopkaubi sõnul avaldasid paljud põllumajandusministrid tänasel Luxembourgis toimunud kohtumisel usku, et need nõusolekud ka saadakse. Europarlament on piimatootjate rasket olukorda ning täiendava toetuse vajalikkust osaliselt juba ka tunnistanud. Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Marianne Fischer Boel tõdes samas, et komisjon on pea kõik võimaliku piimatootjate heaks juba ära teinud ning 280 miljonit eurot oleks viimane raha, millega tootjaid abistada saaks. Selle raha eraldamise korral teistele tootjatele lisatoetuste maksmiseks järgmisel aastal raha enam ei oleks.

Põllumeeste protestiaktsioonid Iirimaal  (13.10.09)

Eile, 12.oktoobril, oli mitmel pool Iirimaal väljas tuhanded põllumehed ligi 5000 traktoriga protesteerimaks langenud hindade ja valitsuse toetuse vähenemise vastu. Aktsioonid toimusid üle Iirimaa 29 linnas, traktorite kolonnid halvasid liikluse, blokeeriti teid ja tänavaid. Aastaga on põllumeeste tulud vähenenud 25%. Iirimaa põllumajandusminister peab aktiivselt läbirääkimisi pankadega, et leida paremaid võimalusi põllumeestele laenude andmiseks. Iirimaal on põllumajanduses ja sellega seotud sektorites tööl ligemale 300,000 inimest. Seega on see valdkond riigile äärmiselt oluline. Lisaks soovivad iirlased, et Iirimaa esindaja saaks endale EL lahkuva põllumajandusvoliniku Mariann Fischer Boeli ametikoha.

Uus-Meremaal tõusis piimapulbri hind jälle  (07.10.09)

Oleme iga kuu edastanud infot piimapulbri hindade kohta teisel pool maakera. Täpsemalt siis täispiimapulbri hinnad oksjonil, mida korraldab ühistu "Fonterra", kuhu kuulub 11000 Uus-Meremaa piimatootjat.   Viimasel ehk 06.oktoobril toimunud oksjonil piimapulbri hind jälle tõusis 5,7%. Keskmine hind tõusis tasemele 3022 USA dollarit tonni eest. Sellise hinnaga sõlmitilepinguid 24400 tonni pulbri ekspordiks Uus-Meremaa ja Austraalia sadamatest kuni juuni kuuni 2010.   Nüüd, kui oktoobris hind tõusis kolmandat kuud järjest, võib kindlalt väita, et vähemalt Uus-Meremaal ja Austraalias on olukord paranenud. Kuid see avaldab positiivset mõju hindadele kogu maailmas, sest Uus-Meremaa on maailma suurim piimapulbri eksportija. Sel aastal ekspordib see väike riik rohkem piimapulbrit kui terve Euroopa Liit kokku või suur USA. Ilmselt suurt hüppelist tõusu enam ei tule ja hinnad jäävad praegusele tasemele, sest nõudlus ja pakkumine tunduvad olevat tasakaalus.

Venemaa teraviljasaak siiski parem kui ennustati  (07.10.09)

Viimastel andmetel tuleb Venemaa viljasaak vähemalt 93 miljonit tonni ehk rohkem kui varem ennustatud 85 miljonit tonni. Venemaa vajab oma tarbeks umbes 75 miljonit, ülejäänu läheb ekspordiks. Järgmise 10-15 aasta jooksul tahab Venemaa aga jõuda tasemeni 120-125 miljonit tonni, seda eeskätt saagikuse tõusu ning uute maade kasutuselevõtuga. Näiteks on president andnud käsu ettevalmistada seadus, mis lubaks karmilt käituda nende maaomanikega, kelle maad niisama kasutult seisavad. Plaanis on neid hakata karistama kõrgemate maksudega ning teatud juhtudel on võimalik isegi maa konfiskeerimine. Kui Venemaa jõuab tasemeni 120-125 miljonit tonni, võimaldab see eksportida 40-50 miljonit tonni. Selline kogus aga juba muudab Venemaa maailma mastaabis tähtsaks ja mõjuvõimsaks tegijaks strateegiliselt tähtsas teraviljasektoris.

Piima hinnad Euroopa Liidus juulis  (07.10.09) Juulis 2009 piima kokkuostuhinnad Euroopa Liidus oluliselt ei muutunud, kuid siiski EL keskmine pisut tõusis. Juuli oligi üldse esimene kuu sel aastal kui keskmine hind tõusis, jaanuarist juunini oli hind ainult langenud. Võrreldes juuliga 2008 oli EL keskmine hind 27% madalam. Võrreldes juuniga 2009 oli juulis langus Soomes, Kreekas, Portugalis, Austrias, Rootsis, Eestis ja Leedus. Suurim tõus oli Prantsusmaal. Väikesel Küprosel on hind kolm korda kõrgem kui Leedus. Kokkuvõttes ainult neljas EL riigis (s.h. Eesti) oli keskmine hind alla 3,00 EEK/kg. Samas on mitme riigi kohta juba teada ka augusti numbrid. Augustis 2009 oli keskmine hind Slovakkias juba 3,13 EEK, Poolas 3,51 EEK ning Tšehhis 3,60 EEK.     Traktorite müük Suurbritannias langeb  (07.10.09)

juuni 2009 EEK / kg juuli 2009 EEK / kg Küpros 7,93 7,93 Soome 5,90 5,82 Kreeka 5,82 5,77 Itaalia 4,69 4,72 Prantsusmaa 4,23 4,54 Portugal 4,38 4,33 Hispaania 4,23 4,29 Suurbritannia 3,93 4,06 Austria 4,01 3,95 Taani 3,84 3,84 Rootsi 3,88 3,80 Sloveenia 3,78 3,77 Holland 3,63 3,63 Tšehhi 3,41 3,48 Iirimaa 3,42 3,45 Saksamaa 3,44 3,44 Poola 3,21 3,34 Belgia 3,25 3,30 Ungari 3,10 3,16 Eesti 3,03 2,98  Slovakkia 2,82 2,91 Läti 2,43 2,48 Leedu 2,45 2,40 EL keskmine 3,89 3,92

Traktorite müük Suurbritannias on viimasel ajal oluliselt kukkunud. Septembris 2009 registreeriti Suurbritannias 1167 uut traktorit. See on 31% vähem kui aasta tagasi ehk septembris 2008. Aasta lõikes tagasiminek nii suur ei ole. Kokku on saareriigis sel aastal müüdud 13056 traktorit (arvestatakse traktoreid üle 50 hj). mis on 11% vähem kui eelmise aasta samal perioodil.

Brüsselis midagi ei otsustatud  (07.10.09)

Piimandussektori olukorra arutamiseks Brüsselis 5.oktoobril toimunud EL põllumajandusministrite kohtumisel otsuseid vastu ei võetud. Eesti poolt osales asekantsler Andres Oopkaup. Järgmine kohtumine toimub oktoobri lõpus Luksemburgis. Põllumeeste esindusorganisatsioon Copa-Cogeca avaldas muidugi pettumust.sest praeguses kriitilises olukorras on vaja kiireid otsuseid. Seda nii sekkumiskokkuostu kui ka eksporditoetuste osas, samuti on vaja turgu rohkem reguleerida ning vähendada jaekaubanduskettide mõjuvõimu. Lisaks juhtisid põllumehed tähelepanu sellele, et keeruline on olukord ka teraviljasektoris ning ka sellega peab Euroopa Komisjon kiiresti tegelema hakkama. Kui toodangut peab müüma omahinnast odavamalt, pole tootmine jätkusuutlik. Volinik Mariann Fischer Boel avaldas arvamust, et rakendatud meetmed on olnud õiged ja olukord juba paraneb, sest piima hind on hakanud tõusma. Lisaks teatas ta, et järgmisel nädalal alustab tööd liikmesriikide esindajatest koosnev ekspertgrupp, kes hakkab väljatöötama pikaajalisi meetmeid piimandussektori stabiilsuse tagamiseks. Lähipäevil tuleb otsus lubada riikidel maksta kuni 15000 eurot toetust piimatootjatele. Lisaks lubatakse riikidel osta piimatootjatelt kvooti tagasi ning hoida seda riigi reservis. Või ning lõssipulbri hinnad on viimase 3 kuu jooksul tõusnud 7-9% ning need on nüüd kõrgemad kui sekkumiskokkuostu hinnad. Samal ajal toimus Brüsselis Euroopa Nõukogu hoone ees ka põllumeeste meeleavaldus, kohal olid ligemale 1000 traktorit ning 5000 põllumeest. Pilte vaata siit...

Piimastreik hakkab lõppema  (28.09.09)

Piimastreik Euroopas hakkab lõppema. Rahumeelsed meeleavaldused veel küll toimuvad mitmel pool, kuid piima enam maha ei kallata ning tarnimine tööstustele on taastunud. Kaks nädalat kestnud streigi ajal jäi piimatööstustele üleandmata 500 tuhat tonni piima. Mitmed pimatööstused on juba olnud sunnitud kokkuostuhinda tõstma. Farmerite arvates on streik oma ülesande täitnud, probleemi tõsidusest on aru saadud kõige kõrgemal tasemel. Lahenduste otsimisega on lubanud tegeleda Prantsusmaa president Sarkozy, Saksamaa kantsler Merkel ning Euroopa Komisjoni president Barroso. Piimandussektori probleemide arutamiseks toimub EL põllumajandusministrite erakorraline kohtumine 5.oktoobril. Samas on farmerid hoiatanud, et streik ja piima mahakallamine algab uuesti, kui järgmistel nädalatel ei tule poliitikutelt resoluutseid otsuseid piimandussektori olukorra kiireks parandamiseks.

Paljude pestitsiidide kasutamine keelatakse  (28.09.09)

Viimasel EL Nõukogu kokkusaamisel 24-25.septembril Brüsselis otsustati heaks kiita uus Pestitsiidide Regulatsioon. Selle ellurakendamisel keelatakse ära paljude pestitsiidide kasutamine. Praegu lubatud kemikaalidest kaob ära umbes 15-20% ehk peaaegu iga viies. Nagu põllumeestel veel vähe probleeme oleks. Kui mitmeid efektiivseid kemikaale ei tohi enam kasutada, suureneb kahjurite ja haiguste levimine ning saagikus väheneb. Ja see loomulikult vähendab põllumeeste sissetulekuid. Selline EL poliitika on paljude jaoks arusaamatu ja mõttetu ülepingutamine. Esiteks on inimestele või keskkonnale vähegi ohtlikud kemikaalid EL-s juba ammu keelatud ning toidukvaliteeti jälgitakse väga rangelt. Nende kemikaalide mõju tervisele ja loodusele, mida nüüd täiendavalt ärakeelatakse, on üliväike. Teiseks on see suur tagasilöök põllumajanduse efektiivsusele ja arengule. Näiteks Suurbritannia valitsus sai põllumeeste muredest aru ning tegi aktiivset tööd selle Regulatsiooni vastu. Tänu sellele jäi keelatud kemikaalide nimekiri palju lähemaks, sest algselt tahtis EL keelata isegi 85% kasutuselolevatest pestitsiididest. Kuna saagikus väheneb, on spetsialistide arvates vaja 65 - 200% rohkem põlllupinda, et toota sama kogus teravilja, kartulit, jm saadusi kui praegu. Kuna tootmise efektiivsus langeb, tõusevad ilmselt ka toiduainete hinnad lõpptarbija jaoks.

Volinik pooldab endiselt piimakvootide kaotamist  (23.09.09)

Meeleavaldused jätkuvad  (22.09.09)

Belgias kallati põllule maha 3000 tonni piima  (17.09.09)

Piimastreik laieneb üle Euroopa (15.09.09)

Prantsusmaa põllumehed alustasid piimastreiki  (14.09.09)

Joogipiima tarbimine väheneb  (08.09.09)

Hiljuti Hollandis Euroopa Komisjoni jaoks koostatud uuring näitab, et piimatoodete eksport Euroopa Liidust väljapoole on kasvamas. Uuring hõlmas just piimatöötlejaid, mitte piimatootjaid. EL eksport küll kasvab, kuid tarbimine mujal maailmas kasvab veelgi kiiremini. Seega on Euroopa piimatöötlejad oma turuosa maailmas kaotamas. Näiteks on Uus-Meremaa saavutanud liidripositsiooni piimapulbri eksportijate hulgas. Sel aastal ekspordib see väike riik rohkem piimapulbrit kui terve Euroopa Liit kokku või suur USA. Seetõttu on mitmed Euroopa riikide piimatöötlejad hakanud keskenduma muudele toodetele, näiteks juustu tootmisele. See tendents on selgelt märgatav Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis. Kuigi väga paljud põllumehed Euroopas on vastu kvootide suurendamisele ning nõuavad kvootide vähendamist, jõudsid uuringu tegijad hoopis järeldusele, et kvootide olemasolu takistab piima-tööstuste arengut. Kvootide suurendamine või kvootidest üleüldse loobumine (nagu EL tahabki teha) parandaks Euroopa piimatöötlejate positsiooni maailmaturul. Uuringus peetakse oluliseks innovatsiooni ja uuendusi, sest see aitab töötlejatel püsida konkurentsis. Teistele eeskujuks tuuakse Suurbritannia firmasid. Uuendused seisnevad põhiliselt just uute toodete väljatöötamisel ja turuletoomisel, vähem tähelepanu pööratakse uuendustele turunduse ja marketingi valdkonnas. Uuring tõi ka välja, et piimatoodete tarbimine maailmas on suurenenud eeskätt tänu juustule ja jogurtile. Tavalise joogipiima tarbimine on enamikus riikides vähenenud.

Piima hind Euroopas tõuseb  (08.09.09)

Mitmes Euroopa riigis tegutsev piimatöötleja FrieslandCampina (toodab näiteks tuntud Fruttis jogurteid) tõstis piima kokkuostu baashinda septembris 1 eurosendi võrra. Uus hind, mida firma maksab põllumeestele Saksamaal, Taanis, Belgias ja Hollandis, on 24,50 eurosenti (3,83 EEK/kg). Juulis-augustis oli hind 23,50 eurosenti (3,68 EEK).

Uus-Meremaal tõusis piimapulbri hind jälle  (08.09.09)

Oleme iga kuu edastanud infot piimapulbri hindade kohta teisel pool maakera. Täpsemalt siis täispiima-pulbri hinnad oksjonil, mida korraldab ühistu "Fonterra", kuhu kuulub 11000 Uus-Meremaa piimatootjat.   Viimasel ehk 01.septembril toimunud oksjonil tegi piimapulbri hind jällegi suure tõusu. Keskmine hind tõusis tasemele 2858 USA dollarit (31175 EEK) tonni eest. Sellise hinnaga sõlmiti oksjonil lepinguid 21000 tonni piimapulbri ekspordiks Uus-Meremaa ja Austraalia sadamatest kuni mai kuuni 2010.   Hind on 557 dollari võrra ehk 24,2% kõrgem kui oli kuu aega tagasi augusti oksjonil. Nüüd on hind umbes samal tasemel kui oli oktoobris 2008. Peale pikka langust kogu aasta jooksul tõusis hind esimest korda augusti oksjonil, siis oli veel palju kahtlejaid, et tõus on ajutine ja erakorraline ning ei näita veel midagi. Nüüd kui septembris hind tõusis teist kuud järjest, on see kindel mark, et olukord paraneb ja nõudlus suureneb.