A.Tammel AS | Leho Kaubandus | Bel-Est
Külm november ennustab jahedat kevadet.

Vanarahva tarkused ilma kohta

Eks meist igaüks teab mõnda vanarahva tarkust, mis on seotud ilmaga. Ehk kõige tuntum nendest on Seitsmevennapäevaga seonduv. Selles artiklis olemegi kokku pannud erinevad vanarahva tarkused, mida saab igaüks kasutada ilma ennustamisel.

Jaanuar

»» Paavlipäeva ilm ennustab suveilmu: paistab päike – on oodata kena suve; Kui sajab, on oodata vihmast suve.
»» Kui uue aasta hommikul koidupuna selgesti näha on, siis tuleb suvel palju müristamist.
»» Missugune uusaastapäev, niisugused ilmad tulevad heinaajal.
»» Müristab jaanuaris, siis ei kuule seda jaanipäeva aegu.
»» On jaanuaris vähe külma ja lund, siis tulevad nad märtsis ja aprillis järele.
»» On näärikuul udused ilmad, siis tuleb vesine kevad.
»» On jaanuaris ilmad head, siis saab veel veebruari eesotsas häid ilmu.
»» Tormine, tuisune ja sügava lumega näärikuu kuulutab ette vihmast suve ja sügist.
»» Jaanuarikuu tuulevagased ilmad kuulutavad head kevadet.
»» Kui jaanuaris pakane paugub ja sajud puuduvad, siis juulis põud kõrvetab.
»» Külm jaanuar toob sooja suve.
»» Sooja jaanuarikuu peale tulla külm veebruarikuu.
»» Mida pehmemad jaanuar või veebruar, seda soojemad juuli ja august.
»» Missugune Paavlipäev (10. jaanuar), nõnda saab tulevane kevade.
»» Selge Paavlipäev toob hea aasta, tuuline toob vihma.
»» Paavlipäeva koidupuna toob halva ilma.
»» Udune Tõnisepäev (17. jaanuar) kuulutab vihmast suve.
»» Kui Tõnisepäeval seisab mäeharjade ümber udu, siis tuleb veel kuus nädalat külma.

Veebruar

»» Kui veebruaris on sula, tuleb märts külm.
»» Külmale veebruarile järgneb külm kevad ja Madisepäeval (24. veebruaril) on veel pool lund taevas.
»» Mida pehmemad jaanuar või veebruar, seda soojemad juuli ja august.

Märts

»» Kevadisele pööripäevale langev täiskuu toob tugevat tormi, millele järgneb erakordselt kuiv kevad.
»» Kui kevadisel pööripäeval on ilus ilm, tuleb kevadel sooje ja ilusaid ilmu.
»» On märts vihmane, sajab kogu suve oktoobrini välja.

Aprill

»» Käiakse enne Jüripäeva särgiga, käiakse peale jaanipäeva kasukaga.
»» Kui enne Jüripäeva müristab, tuleb külm kevade.
»» Kui madusid enne Jüripäeva nähakse, tuleb soe suvi.
»» Kui Jüri toob rohelise, siis mai pistab selle nahka.
»» Märja jürikuu rohi kasvab, siis tuleb mais külma.
»» On aprill ja mai esimene pool külm, siis läheb mai teisel poolel soojaks.
»» Jürikuu lumi tuleb talvist lund sööma.
»» Märja jürikuu järel tuleb kuiv jaanikuu.
»» Jürikuu soe – lehekuu vilu.
»» On küll Jüril suve nägu, talve süda siiski sees.

Mai

»» Kui kevadel toomingad kaks nädalat õitsevad, kestab sügis kaks kuud, õitsevad nad kolm päeva, siis on sügisel lumi maas.
»» On aprill ja mai esimene pool külm, siis läheb mai teisel poolel soojaks.
»» On Taevaminemise pühal (21. mai) külm põhjatuul, peab kogu suve kasukat käistpidi kaasa vedama.

Juuni

»» Kust poolt tuul pööripäeval puhub, sealt puhub ta enamisti 3 kuud.
»» On hommikul paks kaste maas, on päev ilus.

Juuli

»» Kui Seitsmevennapäeval sajab, siis sajab seitse nädalat jutti. Kui aga niipaljukestki päikest on, et mees hobuse selga jõuab hüpata, siis niipalju kuiva ikka veel tuleb, et heina saab teha. Kuiv ja päikesepaisteline päev ennustab aga seitset kuiva nädalat.
»» Soe ja kuiv juuli – külm ja selge jaanuar.
»» On juuli algus põuane, siis lõpp vihmane.
»» Kui juulis ilmad muutlikud, siis pole püsivaid ilmu veel augustiski loota.
»» Kui sipelgad juulikuul usinasti pesa ehitavad, siis tuleb talv vara.
»» Jätavad ämblikud oma võrgutegemise pooleli, läheb ilm mõneks ajaks halvaks.
»» On hommikul kõrge vikerkaar, tuleb vihmasadu.
»» Õhtune vikerkaar tähendab järgmiseks päevaks head ilma.

August

»» Kui lõoke kõrgel lendab ja kaua laulab, jääb ilm heaks.
»» Kui kanad hilja magama lähevad, siis hakkab teisel päeval vihma sadama.
»» On augusti esimene nädal selge ja palav, saab pikk ja külm talv.
»» On palukatel palju marju, saab sügisel palju vihma.

September

»» Kui Mihklipäevaks puulehed maas, siis Jüripäeval rohi maas.
»» Palju pähkleid ja tõrusid toovad pika, külma ja kareda talve.
»» Sajab sel kuul vihma, on jaanuaris lund küllalt.

Oktooober

»» Kui lehed oktoobrikuul veel puude otsas ja Kolletamispäeval (13. oktoobril) mets alles roheline, siis on pikk talv tulemas.
»» Oktoobri lõpu vihm annab hea aasta ja jõuluks tuisused ilmad.
»» On oktoober soe, siis tuleb pikk talv ja külm küünlakuu.
»» On oktoober külm ja tuuline, saab küünlakuu kalk.
»» Kui Kolletamispäeval (13. oktoobril) on mets kollane, siis tuleb talv lühike ja kevad varajane.

November

»» Kui Mardipäeval (10. november) külmetab, siis on jõuluks sula.
»» Kui Mardipäeval lumi katusel, siis Jüripäeval (23. aprill) hang aia ääres.
»» Kui Mart sulatab, siis Kadri külmetab, kui Mart külmetab, siis Kadri sulatab.
»» Kui Mart must ja märg, siis Kadri kõva ja külmetanud.
»» Kui Mart kapsib kasukaga, siis Kadri ripsib riidega.
»» Kui Märt käib mudas, Kadri kahutuse pääl.
»» Mart tinutab, Kadri sulatab.
»» Novembri udu kuulutab detsembriks veel pehmeid ilmu.
»» Kui november on soe ja vaikne, siis jätkub sooja veel detsembriski.
»» On november tormine, siis on kevad tuuline.
»» Külm november ennustab jahedat kevadet.
»» Kui novembrikuu jää aknaklaasil päikesepaistel ära sulab, tuleb kolmandal päeval sadu ja tuisku.
»» Kõvad külmad novembris tähendab, et talve teine pool muutub enamasti soojaks.
»» Kustpoolt Andresepäeval (30. november) tuul puhub, sealtpoolt puhub ta kuni järgmise pööripäevani.br> »» Kui hani Mardipäeval jää peale astub, astub ta jõulude ajal sopa sisse.
»» Kui hani enne Mardipäeva üle jõe läheb, siis on maarjapäeval (25. märts) jõgi kinni.
»» Kui Mart must, siis ka Lihavõte must; kui Mart valge, siis Lihavõte ka valge.
»» Kui ;ardipäeval tee tolmab, siis jüripäeval peab ka tolmama.

Detsember

»» Külm ja selge detsember toob sajuse jaanuari.
»» Nigulapäeva udu toob soojad jõulud, nigulapäeva külm kestab kolmekuningapäevani.
»» Kui detsember on vihmane ja tuuline, siis ei saa õiget talve.
»» Kui talvel vähe tuisku, siis suvel vähe vihma.
»» Jõulukuu salatuisk puhub sula ilma.
»» Kui Toomapäeval (21. detsembril) tuiskab, siis tuiskab talve läbi.
»» Kui talvisel pööripäeval on tuul põhjast, tuleb külm talv järele.
»» On jõulu ajal külm, tuleb jaanipäev kuiv; on sula, tuleb jaan vihmane.
»» Kui jõulud on külmad, siis lihavõtted on soojad.

Muid rahvatarkusi

Aastaajad

»» Soe talv – kuiv kevade, käre talv – vihmane kevade.
»» Kui pole talve talve ajal, siis pole ka suve suve ajal.
»» Sügisene udu tähendab sooja, kevadine udu külma.
»» Kui kevadel luht vett välja ei aja, siis ajab ta heinaajal.
»» Kustpoolt kevadel pikne käima hakkab, sealt käib ta kogu suve.
»» Kuiv kevade – vihmane suvi.
»» Kui kevadel on palju udu, siis tuleb suvel palju vihma.
»» Kui jõevesi kevadel kaldaid ei puhasta ja risu kaldale jääb, tuleb kuiv suvi.
»» Kust pööripäeval tuul puhub, sealt puhub ta enamasti kuni järgmise pööripäevani.
»» Enne tuleb seitse talvet, kui päris talv tuleb.

Loodus

»» Kui mets kohiseb siis tuleb vihm.
»» Metsa mühisemisel tuleb rahe.
»» Kui puud pärast sula tilka jäävad, siis tuleb varsti jälle sula.
»» Kui puud talvel härmas on, siis lund nii pea ei tule.
»» Kui vihmasaju ajal pilved ruttu jooksma hakkavad, tuleb põud.
»» Kui õhtupäikese all sambad seisavad, siis tuleb sadu.
»» Kui päike on juba looja läinud, aga ilm lööb uuesti valgeks ja punetav päikesevalgus esile tuleb, siis on teisel päeval ilus ilm.
»» Kui päike pilve sisse looja vajub, on järgmine päev sajune.
»» Kui päike selgelt kullakarva looja läheb, tuleb ilus ilm.
»» Kui noorkuu sirp on taevas poolenisti selili, on see tingitud raskest sademetepangest, mis kuu alumises otsa küljes ripub.
»» Kui lämmatavalt soojal päeval kattub taevas üleni pilvedega, siis on äikest oodata.
»» Kui päike vaatab loojudes tagasi, tuleb järgmisel päeval ilus ilm.
»» On kuul ka teine, must pool näha, siis on selged ja külmad ilmad.
»» Kui kuu 5 ööd-päeva vana on ja servad teravad, siis tuleb külm ilm.
»» Kui kolmandal noorkuu päeval on kuusirbi harud teravad, püsib kuu aja jooksul ilus ilm.
»» On talvel kuu ümber heitlev valgus, läheb ilm tuisule.
»» On noore kuu otsad tömbid, tuleb sadu.
»» Kaks rõngast kuu ümber tähendavad külma.
»» On talvel jahedal ööl ratas kuu ümber järjest, tuleb tugevat tormi.
»» Kui kuusirbi alumine haru on hägune, siis hakkab sadama enne täiskuu saabumist.
»» Kui lumi noore kuuga põhja poolt sajab, saab talve, kui lõuna poolt, siis sulab ta varsti ära.

Varia

»» Kui virmalised vehklevad, siis tuleb külma, tuult ja sadu.
»» Kui taevatähed talveööl virvendavad, siis kestab külm edasi.
»» Kui lumi vanal kuul lõuna poolt maha sajab, saab talve, kui vana kuuga põhjast – sulab jälle.
»» Õhtune tuisk kestab hommikuni, öine tuisk vaibub enne hommikut maha.
»» Kui suits korstnast ilma tuuleta alla langeb, siis tuleb varsti sadu.
»» Kui suits korstnast otse ülespoole tõuseb, tuleb varsti selge ilm ehk külma.
»» Mis ilm on kuu loomise ajal, see ilm läheb ses kuus edasi.
»» Kui talveõhtul aknad higistavad, siis tuleb külm ja selge öö.
»» Külm põhjatuul ei too sadu.